Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton ({{commentsTotal}})

{{1448972844000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

1. detsembril, rahvusülikooli 96. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai kirjanik ja luuletaja, stsenarist ja dramaturg, tõlkija ja publitsist, hingestatud rahvuslane ja hõimurahvaste hoidja Arvo Valton.

Arvo Valton on erakordselt viljakas ja omanäoline autor, kelle loomingus on ligi 70 originaalteost ja arvukalt tõlkeraamatuid. Ta on olnud võtmefiguuriks eesti kirjanduse proosauuenduses juba 1960–70. aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid ja miniatuurid.

Paari nädala pärast oma 80. sünnipäeva tähistava Valtoni sulest on pärit näiteks stsenaarium filmile "Viimne reliikvia". Kuigi tema loomingulisel teel on mitmeid erinevaid sadamaid, siis eelkõige teatakse teda ikkagi kirjaniku ja luuletajana ning samas on peetud teda Eesti kirjanduse juhtivaks novellimeistriks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Arvo Valtoni tekstid on olnud kompromissitult eestimeelsed, millega ta on nõukogude ajal ära teeninud kirjandusliku dissidendi kuulsuse. Tema tekste on tõlgitud rohkem kui 40 võõrkeelde. 2014. aastal jõudis lõpule tema kogutud teoste välja andmine 24 köites.

"Kultuurikangelasena kuulub Arvo Valton vägilaste hulka. Ta väärib rahvusmõtte sümboolset kapitali lausa mitmes mõttes, ent arusaadavalt ennekõike rahvuskultuuri loojana," sõnas Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai.

Eesti filmikunstiski on tema panus tähelepanuväärne. "Mis on veel tänapäeva eestlase ühisteadvust tugevamini mõjutanud kui mitte Eesti parim film läbi aegade "Viimne reliikvia", mille stsenarist ta teatavasti oli," tõi Merilai näite.

"Aktuaalses kaameras" tõi ta ka välja, et sotsialistliku proosa uuendajad ei sallinud silmaotsaski kui Valton kujutas kriitilisel ja groteskselt rutiinse elu bürokraatlikku jaburust ja võõrundumise tragikoomikat. "Valton sulg ei roosteta teps," tõdes Merilai.

Rahvusmõtte auhinna komisjon hindas eriliselt Arvo Valtoni hõimurahvaste heaks tehtud tööd: soome-ugri rahvaste kirjanduste tõlkimisel ja tutvustamisel, soome-ugri rahvaste kirjanduselu elavdamisel, soome-ugri kirjarahva innustamisel emakeelse kirjasõna väärtustamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks.

„Valtonist on kujunenud soome-ugri hõimuliikumise süda. Ta toimetab kakskeelseid sarju, mis tutvustavad soome-ugrilaste luulet ja proosat, nii eeposte katseid kui ka tänaseid mõtteid. See säilitab väikerahvaste vaimu ja turgutab nende ohustatud eneseteadvust,“ sõnas Merilai.

Valtoni tekstides paistab välja kompromissitu eestimeelsus. Eesti rahva käekäigu ja tuleviku pärast mõtiskleb tänavune rahvusmõtte auhinna laureaat küll sageli, aga on pigem positiivselt meelestatud.

"Mina kuulun pigem optimistide hulka ja ma arvan, et asi ei ole hull. Me oleme hullemast asjast välja tulnud, meil on oma riik, kõik mis meil on ka sigadusi, me oleme need vähemalt ise teinud. Me peame seda arvestama ja katsuma nendest lahti saada," ütles Arvo Valton ise.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm tunnustas Arvo Valtoni vastutustundlikku ja patriootlikku tegevust Eesti kultuuri, Eesti rahvuskultuuri hoidmisel ja edasiarendamisel, üliõpilaste õpetamisel ja hõimurahvaste kultuuride kaitsmisel. "See on silmapaistev rahvusmõtte väljendus, mille eest soovime üle anda oma tunnustuse Rahvusmõtte auhinna vormis," lisas Kalm.

Arvo Valtonit on tema kirjandusliku ja soome-ugri tegevuse eest tunnustanud Prantsuse riik kirjanduste ja kunstide ordeniga, Udmurdi Vabariik teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamisega ning Hansi-Mansi Rahvusringkond aumärgiga. 2014. aastal pälvis Valton Eesti Rahvuskultuuri fondi preemia.

Eelneval üheteistkümnel aastal auhinna saanud inimeste nimed leiate TÜ kodulehelt.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: