Arvustus. Little Simz näitab, et Briti räpp ei ole swag
Uus plaat
Little Simz
A Curious Tale of Trials + Persons (Age 101)
8/10
Briti hip-hop on alati kuidagi hästi iseseisvalt seisnud. Seal ei ole ikka veel mingeid A$AP totrusi, räpparid ei huilga autotune saatel nagu Fetty Wap või Lil Wayne ja keegi ei pane endale külge kümme kilo blingi ning kuldhambaid. Säilinud on samasugune kogukondlik tunnetus nagu oli Ameerikas 90ndate alguses Public Enemy ja Wu-Tang Clani näol. Samuti ei ole Ühendkuningriikide räpp muutunud ka ilmetuks - korraga on olemas nii M.I.A enda maailmamuusika mõjudega, Kate Tempest kõleda agulitänava spoken-wordiga, Wiley plahvatusliku grime'iga. Ja uusi tegijaid tuleb aina peale, kes esindavad taas mingit uut maitset ja tunnetust.
Little Simziga puutusin juhuslikult kokku juba aasta tagasi, kui ta oli vaid 19-aastane tüdruk ja üllatas haarava ja peatamatu flow'ga, mida näeb harva eriti naissoost räpparite puhul. Kuigi 2013. aastal ilmunud mixtape "XY. Zed" on kohati pisut lihtne ja lihvimata, siis rääkis see juba selgelt talendist. Ta on noor, elurõõmus ja üliambitsioonikas MC, kellel on väga tugev muusikaline visioon. Teda ei piira vanakooli hiphop-rütmid, pikk Briti grime traditsioon või nälg peavoolu järele.
Sarnase toore energiaga paistavad silma ka värsked talendid Stormzy (kes lööb kaasa ka Little Simzi loos "Dead Body Part 2+3"), Lady Leshurr ja Skepta. See viitab huvitavale liikumisele ja olukorrale, kus UK noorte räpparite suhtumine on midagi sellist, mis on varjul olnud aastaid. Üliposeerivas ja seksuaalsuse poolt valitsetavas muusikamaailmas teevad nad hiphopi lihtsalt, ilma mingi poosi ja taustsüsteemita. Kuula Little Simzi mõni hetk ja sa usud teda, sest tal ei ole mingit kõhklemist. Ta on enda sõnades kindel ja on veendunud, et teeb õiget asja. Enamike Eesti räpparite puhul tuleb ikkagi tugevalt läbi sõrmede vaadata, enne kui viimaks uskuma saab hakata.
Ja Simz ei pane tihti rõhku räpile. Lugu "Wings" seisab üleval sellel, kuidas ta sind enda vokaaliga ümber sõrme keerab. Justkui salakaval naine tiirutaks ümber sinu tantsupõrandal, võrgutaks sind vaikselt ja õrnalt, hetkekski endale lähemale laskmata. "Tainted" kasvatab hoomamatult pinget ja murdepunktis keerab sulle lihtsalt ülbelt selja. Plaadi algus ehmatas mind tegelikult veidi ära - justkui feminismi hümnina kõlab "Persons", mille põhiliseks statementiks on "Everybody knows that I'm king now - women can be kings". Olles plaati nüüd kümneid kordi mänginud, hammustan ma plaadi kontekstis läbi selle loo irooniat. See ei olegi otseselt seisukoht ja poos. Pigem tõstetud keskmine sõrm neile, kes niiviisi mõtlevad.
Ma ei imesta, et teda peetakse 2015. aasta Briti kõige silmapaistavamaks räppariks. Temas on tohutult karismat ja ta võlub enda leebe, suisa armsa väljanägemisega. Kohati võiks ta veelgi rohkem laulda, seada fookuse enamgi kusagile spoken-word piirimaile. See kriitika on ehk pisut kitsarinnaline - Little Simz on alles 20-aastane ning tema teekond ning areng artistina on alles algamas. Suurepärane debüütalbum, mis lubab oodata veel vägevamat järgmist. Briti naisräpparid on minu uus nõrkus.