Eesti Pillifond hakkab pakkuma muusikutele väärtuslikke instrumente ({{commentsTotal}})

Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel asutati 7. detsembril Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond. Fondi eesmärk on võimaldada tippvormis Eesti interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente.

Kultuuriminister Indrek Saare hinnangul on asutatud pillifond suurepärane näide, kuidas riik ja erasektor saavad koostöös anda kaaluka panuse Eesti kultuuri arengusse. "Pillifond loob võimaluse eesti tippinterpreetidel mängida nende andele väärilistel muusikainstrumentidel, mis tõstab veelgi eesti helikunsti silmapaistvust rahvusvahelisel areenil. Mul on tõeline heameel tunnustada ning tänada pillifondi asutajaid ning kutsun siinkohal kõiki missioonitundega muusikasõpru sellesse panustama," lisas Saar.

"Täna on suur päev Eesti kultuuriloos. Pillifond on meie muusika, instrumentalistide ja orkestrite ning heliloojate tulevik. Meil on võimalus selle fondi abil soetatud pillidel luua lisaväärtust oma kultuurilukku," ütles Eesti Rahvuskultuuri Fondi juhatuse nõukogu esimees maestro Eri Klas.

Pillifondi asutajaliige, dirigent Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond väga vajalik ja väärt mõte. "See on missioonitundega investeering, mis aitab Eesti kultuuri, noori ja muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla", sõnas maestro Järvi.

Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Juko-Mart Kõlari sõnul on Eesti interpreetide tase hetkel palju kõrgem kui instrumentide tase. Eesti pillifondi fookuses on eelkõige 18. kuni 20. sajandi keelpillide soetamine, mille hinnad algavad viiekümnest tuhandest eurost. Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas.

"Viiulid, vioolad, kontrabassid on need instrumendid, mis ajas koguvad väärtust. Neid on maailmas aga piiratud hulk, sest me räägime ennekõike ajaloolistest instrumentidest," toob Kõlar välja.

Fondi alla kuulub kaks ekspertkogu - esimene neist hakkab tegelema instrumentide väljavalimise ja soetamisega oksjonitelt. Teine ekspertkogu otsustab, kellele instrumendid välja antakse. Pillid jõuavad interpreetideni läbi avatud konkursi üheks kuni 5ks aastaks.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister Triin Ruubel on omal käel kogenud, mis vahe võib olla kahel viiulil. Hetkel Ruubeli kasutuses olev instrument on 200 aastat vana ning temani jõudis see ühe Saksamaa pillifondi kaudu.

"Ma olen seda meelt, et kahtlemata on võimalik igast pillist ükskõik mis hinnaklassis või kvaliteedis mingisugune ilus hääl välja võluda. Halbade või kesisemate pillide juures on aga see, et töö, mis läheb selle alla, et seda häält välja võluda, on niivõrd mahukas, et ei olegi seda aega, et hakata süvenema sellesse muusikasse endasse," toonitab Ruubel

Pillifondi algkapital on 200 000 eurot, millest poole moodustab Eesti Kultuurkapitali toetus ning teise poole erainvestorite panus. Fond võtab vastu annetusi ja investeeringuid. Kultuuriministeerium toetab pillifondi iga-aastase tegevustoetusega 20 000 eurot alates 2016. aastast.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: