Põlvast pärit Ene Luht on igapäevaelus raamatupidaja, kel küll huvi muusika vastu olemas, ent aega ja võimalusi senini sellega sügavamalt tegeleda polnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lapsena kodus üksi olin, siis enne kooliminekut, siis ma proovisin igasuguseid pille, igav oli ju. Meil oli pille palju ja siia ma proovisin kannelt ka. Isa mängis ja siis ma sain isa kandle nüüd enda kätte ja tahtsin uuesti õppida," rääkis Luht.

Uuesti õppimine saigi võimalikuks tänu pärimusmuusika koduõppe projektile, kus algusaastail õpetati Kihnu saare pillimängu ja tantse. Paaril viimasel aastal on aga fookusesse võetud seto pärimus ning rahvakandle õpe.

"Laiem eesmärk on see, et see järjepidevus või see traditsioon ei katkeks. Et kandlemäng, siin pildil olev traditsioon, läheks edasi inimeste kätte ja inimesed väga hindavad seda," selgitas Eesti pärimusmuusika keskuse juht Tarmo Noormaa.

Koduõppe juures kõige toredam asi on see, et pilli saavad õppida kõik. Need, kes on unistanud terve pika elu, et nii tahaks, aga pole varem võimalust olnud ja nüüd ongi võimalus, et kutsud endale meistri koju ja siis paned kõik mängima ilma ühegi jututa. Jah kui annet on, siis saab hakkama.

Igapäeva elus mehaanikuametit pidava Valdeku jaoks on kandlemäng kirg, millega juba 47 aastat palavas suhtes oldud. Alates oktoobrist on ta oma oskusi pärimusmuusika õpetajana ka edasi saanud anda.

"Rõõm on selles, et kohe on näha, et tulemus tuleb tunni aja jooksul, et kui juba õpilane vähemalt ühe loo õpib ära tunnis, no see on suur asi," nentis rahvakandle õpetaja Valdek Lehes.

Tunnid toimuvad nii, nagu asjaosalistele sobib, kas kohalikus muusikakoolis või kellegi juures kodus.

"Mul on eriti tore, meister tuleb koju reede hommikuti. Mulle väga sobib, sest mul on hästi vähe aega alati," tunnistas Moostest pärit rahvakandleõppija Liisi Jakobson.

Viie aasta jooksul on tunnid toimunud enamikes Eesti maakondades. Õpilaste rollis on olnud nii lapsed kui täiskasvanud, algajad ja ka edasijõudnud pärimuskultuurihuvilised.