Riigieelarve tekitab muusika- ja teatriakadeemias nõutust: hoone teist osa oodatakse juba 19 aastat ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riigikogu võttis sel nädalal vastu tuleva aasta riigieelarve. See toob küll paljudele rõõmu, kuid teeb muusika- ja teatritudengid ning nende õppejõud nõutuks ja kurvaks, sest nad ei leia eelarvet uurides ikka veel, et täidetaks lubadust, mille riik neile 19 aastat tagasi andis.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, miks Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrisaali ehitus nii kaua venib.

1996. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et muusika- ja teatriakadeemia saab endale uue hoone kahes osas. Esimene hoone valmiski 3 aastat hiljem. Praegu on meil peagi käes aga 2016. aasta ja mida endiselt ei ole, on hoone teine osa.

"Teine järk sisaldab 500-kohalist kontserdisaali ja black box-i ja veel mõned ruumid, mis seal ümber on," selgitas EMTA rektor Peep Lassmann.

Ehituse teise ossa loodavad kontserdisaal ja teatrisaal on muusikutele ja näitlejatele elementaarselt vajalikud. Need on nii enesestmõistetavad, et dirigent Tõnu Kaljustel ei ole sõnu selle väljendamiseks.

"Alati kui algab sessioon pihta, siis enamus sellest kateedri osakondade rahast läheb saalirentidele üle Tallinna - kirikud, Mustpeade saal, Estonia saal. Ma ei räägi sellest, et mingi raha läheb välja või mida kasutada õppetööks, aga see, kuidas saaliproove läbi viia, kuidas distantsil üldse harjutada igapäevaselt, mitu aastat, selles on küsimus," rääkis Kaljuste.

Kaljuste toob näiteks akadeemia ooperistuudio, millel ei ole kunagi oma saali olnud.

"Kevadel suure hooga antakse paar proovi Estonias teha ja visatakse üliõpilased lavale. Näitle ja laula. No see ei ole nii mitte. Mida me sellega õpetame, me õpetame ainult noori maast ja madalast haltuurat tegema. See ongi kõik," nentis ta.

Tänane haridusminister Jürgen Ligi ütles, et 1996. aastal võttis küll riigikogu vastu otsuse ehitada valmis EMTA, Kunstimuuseum ja Eesti Rahva Muuseum, aga riigikogu ei koosta eelarvet.

"Ma mäletan ka seda otsust, isegi sai oldud tol ajal kriitiline selliste projektide suhtes. Nad kõik kipuvad ka sel juhul väga suureks minema, kui on suurelt välja hõigatud ja nendega kaasnevad väga suured tegevuskulud, mida jällegi parlament, mida ei huvita, teised vaadaku siis ise, parlamenditasemel ei tohiks finantsplaane teha," sõnas Ligi.

2008. aastal otsustas valitsus, et EMTA saab raha kultuurkapitalilt, kuid 2012. aastal tegi toonane kultuuriminister Rein Lang ettepaneku suunata kultuurkapitali kultuuriehitisteks mõeldud raha tervenisti Eesti Rahva Muuseumile. Samas lubas Lang toona, et sellele vaatamata saab ka EMTA oma juurdeehituse.

Projekt saadi, aga mida ei saadud, oli raha. Jällegi jäi EMTA tühjade pihkudega. Täna on taas käes aeg, mil EMTA taotleb uuesti Euroopa Liidust raha, ASTRA-nimelisest meetmest.

Otsuse, millised ülikoolid sellest meetmest raha saavad, teeb ekspertidest koosnev komisjon kevadel. Opositsioonis olev Vabaerakond aga leiab, et riik oleks pidanud selle raha leidma järgmise aasta riigieelarvest ning tegi riigieelarvesse selleks ka muudatusettepaneku, mis tagasi lükati.

"Oli teada, et ta meetmele pretendeerib ja ega võitlemise taha siin midagi ei jäänud. Eelarves on asjad, mis on esmatähtsad ja investeeringuid vaadatakse eraldi," rõhutas minister Ligi.

"Nüüd loodetavasti leitakse see raha ASTRA meetmest, kuigi ma tean, et Eesti kõrgkoolide vajadused on suured. EKA olukorda me teame kõik, aga ka sisekaitseakadeemia vajab ehitamist, ka Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil on omad vajadused. Ma väga loodan, et muusikute vajadust kuidagi nurka ei lükata," lausus riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.

Ammas lisas, et EMTA ei nõua ju midagi erakordset. "Küsimus on ka selles, kuidas asju õigesti järjestada, ja ma arvan, et kui riigikogu on kord vastu võtnud otsuse, et EMTA tuleb lõpuni ehitada, siis tuleb seda otsust täita ja minu meelest kõige pentsikum selle juures on see, et tegelikult ei taheta midagi üleloomulikku," märkis ta.

Jürgen Ligi aga ütles, et alguses ikkagi taheti. "Kunagi taheti ehitada palju suuremaks, kui on reaalne, ja siis on teda kärbitud ja siis veel kärbitud seda kava ja ratsionaalsemaks asi on läinud, aga ta on endiselt väga kallis, mis ei tähenda, et ta on kõige halvem asi, et ta on kindlasti väärt ehitamist."

Järgmisel nädalal korraldab EMTA saali ehituse toetuseks kontserdi. Pärast kontserti liigutakse üheskoos 19 trummi saatel ehitamata saali krundile ja süüdatakse kuusel 19 küünalt, iga oodatud aasta kohta üks küünal. Ülikooli pere loodab väga, et järgmisel aastal ei peaks nad süütama 20 küünalt.

"Kõik imestavad, kuidas te siiamaani hakkama saate, ja järelikult, kui olete saanud, saate ka edaspidi. Saamegi, ega selles ei ole küsimus, saamegi edaspidi hakkama, aga see on märk sellest, kuidas Eesti riik muusikuid väärtustab. Kõik," sõnas ta lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: