Britta Benno avab isikunäituse ({{commentsTotal}})

Fragment Britta Benno teosest
Fragment Britta Benno teosest Autor/allikas: Pressimaterjalid

16. detsembril avab Britta Benno Hobusepea galeriis isiknäituse "Rööprähkleja".

Britta Benno on üks silmapaistvamaid Eesti noorte kunstnike hulgas, kes järjekindlalt joonistuse ja graafika vallas tegutseb. Benno otsib enda sõnul võimalusi, kuidas nüüdisajas neid meediume „elama panna”, kasutades videoinstallatsioonides füüsilise joonistuse ja projitseeritud animatsiooni koosmõju, jäädes praktikas sama ajal truuks ka traditsioonilistele trükitehnikatele. Teema, millega Benno juba mitmenda näituse raames tegeleb, on perekond ning kunstnikuna emaks või emana kunstnikuks olemine.

Käesoleva näituse pealkirjaks saanud sõnaühendi leidis Britta Benno veebilehest “Pere ja laps.ee“. “Rööprähkleja” tundus Bennole oma kolekõlalisuses täpse määratlusena tema enda elust: “Lisaks kahekümne kolmele rollile kodus, oman ameteid ka kunstiväljal. Neid kahte maailma ning rolle ühendades mängin antud näituseprojektis emaduse ja kodu korrashoiu märkidega kunstiformaadis,” selgitab ta.

Kaalukaima osa „Rööprähkleja” näitusest moodustavad ofordid ja akvatintad, mis on loodud fotolavastuste põhjal. Viimased on Benno kavandanud muuhulgas Raphaeli, Filippo Lippi, Elisabetta Sirani jt. kunstnike Madonnat lastega kujutavatele reprodele toetudes. Koduses keskkonnas, ehtsa segaduse keskel loodud lavastustes kasutab kunstnik modellidena iseennast ja lapsi ning fotograafiks abikaasat. Mis aga uhke ja tugeva ilmega ema ümber toimub, peaks hoopis ahastust tekitama. See elu on päris: lapsed nutavad, taustal köögis on pesemata nõude virnad, pliidi kohal kuivavad segamini läinud sokid ja pesumasin upub riietehunniku alla. Vaatamata sellele on Benno oma graafilistel lehtedel nagu emalik madonna, põrnitsedes näkku uudishimuliku vaataja südametunnistusele.

Teine keskne kujund “Rööprähklejas” on narts või lapp, mis esineb pliiatsijoonistustel, videoteoses ja objektidena. “Kui koledatesse asjadesse süvened, muutuvad nad ilusaks - ilusamakski kui lilled,” ütleb Benno. See lihtne kujund ei tähenda ainult koduseid maailmu, koristamist ja pesemist, vaid on ühtlasi ka üks graafiku vajalikke töövahendeid. Seega kuuluvad sarnased lapid kunstniku väärtusliku isikliku aja juurde tema ateljees ja omavad seal juba sootuks teistsugust tähendust.

Tasakaalu otsimine töö ja pereelu vahel kulmineerub kunstniku sõnul rõõmu ja ängi töödepaariga: „Joonistusele projitseeritud animatsioon tähistab helget kohta - rööprähkleja unistuste puhkehetke mere kaldal. Linoollõiketehnikas autoportree aga sümboliseerib seda kõige tumedamat nurka minu hinges, kui mõnikord ei tea enam rollide vahel laveerides, kes ma rööprähkleja, lõppude lõpuks olen.”

Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini 2016.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: