Arvo Pärt: nii kaua, kui seda maja ei ole, on muusikud kurvad ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Muusika ja Teatri-akadeemia on juba 19 aastat oodanud oma teise hoone valmimist, kuhu on planeeritud 500 kohaline kontserdisaal ning black-box tüüpi teatrisaal. Kõik need aastad on tulevased muusikud ja teatritegijad pidanud läbi ajama rendipindade ja kitsukese kammersaaliga.

Et poliitikutele ja teistel otsustajatele saaliprobleemi meelde tuletada, korraldati täna Toomkirikus kontsert, kus esinesid EMTA koor ja orkester. Pärast kontserti marssisid nii muusikud kui neile toetust avaldama tulnud arvukad kuulajad Akadeemia juurde, kus tulevase krundil süüdati 19 küünalt, sest just nii palju on kulunud aastaid ajast, mil Riigikogu võttis vastu otsuse ehitada Muusika- ja Teatriakadeemia uus maja koos suure saaliga. Kontserdil kõlas esmakorselt Eestis Arvo Pärdi värske teos "Väike litaania" Vox Clamantise esituses.

""Väike litaania" on selle teose nimi ja ma arvan, et muusikaakadeemia saali ehitamise küsimuses on see samuti aktuaalne, sest litaania on ju oma sõnumis palve - korduv palve millegi eest," kommenteeris muusikaakadeemia vilistlane Jaan-Eik Tulve, kelle sõnul toetub meie omariiklus just kultuurile ning seetõttu puudutab kultuurihariduse teema kogu rahvast.

"On väga kahetsusväärne, et 25 aastat pärast iseseisvuse taastamist rahu tingimustes, majandusliku õitsengu tingimustes pole veel meie riik suutnud või pole leidnud võimalusi, pidanud oluliseks aidata tänapäevaste Arvo Pärtide ja Eduard Wiiraltite õppimistingimuste parandamist," lisas Tulve. "Me räägime täna EMTA saalist, aga tegelt on Kunstiakadeemia üldse ilma oma majata. Mina ise esitan endale pidevalt sellist küsimust, et kuidas on võimalik, et me oleme oma kultuuri ja iseseisvust vahetanud praegu kassikulla ja präänikute vastu, sest ilma keele ja iseseisvuseta oleks ju elu veel odavam."

Professor Helena Tulve sõnul on suur harjutus ja esinemissaal konkurentsivõimelise muusikahariduse elementaarne osa, sest suures saalis musitseerimiseks tuleb kasutada teistusugust tehnikat kui väikeses ruumis.
"See ei ole mingisugune luksus, see ei ole midagi enneolematut - see oleks kõige loomulikum asi, mis kuulub muusikahariduse baasi juurde," arvas EMTA arendusprorektor Helena Tulve. "Ilma selleta ei ole võimalik. Nagu ei ole võimalik näiteks kodus vannis ujuma õppida, samamoodi ei ole võimalik ilma selle saalita koolitada konkurentsivõimelisi, edukaid, nii meil kui mujal muusikuid ja näitlejaid ja lavastajaid."

"Võib-olla seal ei olegi otsest süüdlast, aga mõtelge selle asja peale - ei ole veel hilja, aga nii kaua kui seda maja ei ole, on muusikud kurvad ja eks see mõjub ka nende töö ja kvaliteedi peale," leidis helilooja Arvo Pärt.

Muusika- ja teatriakadeemiale oli toetust avaldama tulnud palju kultuuri- ja avaliku elu tegelasi, riigikogu ja valitsuse liikmeid.

Kontserdi järel mindi 19 trummi põrina saatel tulevase saalihoone krundile, kus ehitud jõulupuul süüdati oma saali ootuses kulunud aastaid sümboliseerivad 19 küünalt.

Toimetaja: Mari Kartau



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: