Stipendiumid pälvisid Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Alissa Nirgi ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaikla. Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et kunstnik Eduard Wiiralti loometee sai omal ajal õige hoo sisse just tänu Kultuurkapitali stipendiumile, mis viis ta 1925. aastal Pariisi. „Mis saaks olla õigem väljund Wiiralti täna nii populaarsete teoste kasutusest laekunud autoritasule, kui uute uste avamine ja võimaluste loomine just alustavatele andekatele kunstnikele nende õpingute ja loometöö toetamiseks,“ toonitas kultuuriminister Indrek Saar.

Lisaks paneb Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse. Lisaks kuldkaardile saavad stipendiaadid Kumu kunstimuuseumilt ka värske Wiiralti albumi.

Kumu kunstimuuseumi näitusesaalis, kus kultuuriminister Indrek Saar stipendiumid üle annab, on selleks puhuks eksponeeritud viis Eduard Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvat tööd: Kabaree (1931), Põrgu (1930), Viiuldaja (1931), Öö (kompositsioon) ja Idamaine motiiv (1925).

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.