Täna on ülemaailmne punktkirjapäev
4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille. Ta töötas Pariisi pimedate instituudis õppides välja rahvusvaheliseks kujunenud pimedate punktkirja. Kirja looja sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Täht on just nii suur, et mahub sõrme alla.
Punktkirja toimetaja Avo Falkenberg on teinud seda tööd juba 25 aastat, alustades käsiladujana, tänaseks on aga tema töö täielikult arvutiseeritud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Materjal saadakse failina ja selle saab toimetada ära punktkirjastandardi järgi. Viimastel aastatel on punktkirjateoste arv kahanenud, täna või möödunud aastal oli 22 nimetuist raamatuid pluss siis organisatsioonidele ja asutustele punktkirja materjale," rääkis Falkenberg.
TLÜ ajakirjanduse üliõpilane Jakob Rosin arvab, et just noorem generatsioon kaldub sinnapoole, et nad soovivad teksti kiiremini omandada ja kasutavad rohkem autoriraamatuid ja seadmeid, mis loevad kõnesüntesaatori abil teksti ette.
Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on üle 850 nimetuse punktkirjas raamatuid, vanim trükis on pärit aastast 1894
Enamik nende lugejatest on Tallinna Heleni koolis või Tartu Emajõe koolis selle kirja omandanud pimedad õpilased. Mullu punktkirjas valmistatute hulgas on raamatuid nii lastele kui ka täisealistele – Ellen Niidu "Triinu ja Taavi lood", Merle Veesalu-Ranna "Pisinikerdajad" ja "Kingitused", Tõnu Õnnepalu "Lõpetuse ingel" ning Siiri Laidla "Väike suverapsoodia". Mahukaim oli Graham Webbi "Pudelist välja", mis on punktkirjas kaheksaköiteline ja 969-leheküljeline. Luulekogudest anti välja Janar Vaigu "Tuulehundid".
Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu, näitusi tutvustavaid tekste ning Braille kirjas kalender.
Raamatukogu lugejad on andnud teada, millistes paikades on nad leidnud uusi punktkirjas tähistusi. Suvel valmisid Tallinna botaanikaaia meelte aias punktkirjas tähistustega reljeefplaanid ja sügisel paigaldati Ülemiste keskuses reljeefses tavakirjas ning punktkirjas poesildid.
Toimetaja: Kaspar Viilup