Arhitektuurimuuseum saab 25 ja vaatab tagasi sajandile Eesti arhitektuuris ({{commentsTotal}})

{{1452151864000 | amCalendar}}
Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum Autor/allikas: Postimees/Scanpix

1. jaanuaril 1991. aastal asutatud riiklik muuseum on ainus mäluasutus Eestis, mis tegeleb arhitektuuripärandi kogumise, hoidmise ja eksponeerimisega. Alates 1996. aastast on muuseumi koduks ajalooline Rotermanni soolaladu Tallinnas - 2016. aastal täitub muuseumil 25 aastat.

Arhitektuurimuuseum asutati vaid napp pool aastat enne Eesti taasiseseisvumist Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi, Ehitusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Arhitektide Liidu eestvõttel eesmärgiga päästa laialipillatud arhitektuuriarhiivid hävingust. Kuni värskelt renoveeritud Rotermanni soolalattu kolimiseni tegutseti ajutisel pinnal Tallinna vanalinnas Kooli tänaval. Efektsete ruumidega soolalaost kujunes mitmekesine kunsti- ja arhitektuurikeskus, mille esimesel korrusel tegutses kuni oma maja valmimiseni 2006. aastal ka Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal.

Sarnaselt paljude arhitektuurimuuseumidega maailmas keskendub ka siinne muuseum eelkõige möödunud sajandi pärandile ning kõige uuemale ajale; kogutakse nii ajaloolisi projekte, fotosid, ehitiste ja arhitektidega seotud dokumente ja esemeid, arhitektide loodud mööblit kui ka hoonete makette. Direktor Triin Ojari sõnul on tänu atraktiivsele hoonele arhitektuurimuuseumi eripäraks olnud aktiivne näitusetegevus. „Tähelepanu on eelkõige moodsal arhitektuuril – 20. ja 21. sajandil ehitatul. Aastate jooksul on eksponeeritud enamiku möödunud sajandi arhitektuuri suurkujude loomingut, tutvustatud arhitektuuripärandit, stiile ja ehitusmaterjale, polemiseeritud kaasaegse linnaruumi üle. Traditsiooniliselt publikurohked on olnud muuseumi enda kogudel põhinevad jooniste- ja maketinäitused, aga ka näiteks vanalinna või mõisatega tegelevad väljapanekud.”

Paralleelselt Eesti arhitektuuriga on muuseumi jaoks oluline olnud ka välisnäituste eksponeerimine, tutvustatud on nii Skandinaavia kui ka Lääne-Euroopa arhitektuuri tippnimesid. Ojari sõnul jätkatakse kunstinäituste traditsiooni, samuti on viimasel ajal katsetatud eksperimentaalsemate näituseformaatide ning arhitektuuri ja disaini piirimaile jäävate ekspositsioonidega: „Tänapäeval on nõudmised nii näituste kujundusele, reklaamile kui ka näitustega kaasnevale publikuprogrammile ühe kõrgemad ja muuseumid konkureerivad siin tegelikult kõigi vabaaja keskustega. Muuseumid on hetkel väga kiires arenemises, ühtlasi ka mitmete pakiliste küsimuste ees.”

Arhitektuurimuuseum tähistab sünnipäeva 8. jaanuari õhtul kell 17.00 uue püsinäituse „ELAV RUUM. sajand Eesti arhitektuuri“ ja kaasneva samanimelise raamatu esitlusega (koostajad Carl-Dag Lige, Mait Väljas). Aasta esimeseks suurnäituseks on jaanuari lõpus avatav „Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon“, mis toob vaatajate ette kunstnikuhingega arhitekti loomingu erinevad tahud. Mais on soolalao suur saal mastaapse ruumiinstallatsiooni „FACE OFF“ päralt (autorid Salto arhitektid, Neeme Külm), suvehooajal näeb arhitektuurijoonise ajalugu vaadatuna läbi eriala sees toimunud muutuste prisma. Muuseumi korraldamisel jätkatakse populaarse ekskursioonidesarjaga „Avatud majad“, mis viib külastajad hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: