Merekultuuriaasta pakub mitmekesist ja kaasavat programmi ({{commentsTotal}})

{{1452156711000 | amCalendar}}
Foto: Aaron Urb

2016. aasta on Merekultuuriaasta, mille moto on "Näoga mere poole". Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aastana on see pühendatud merega koos elamise tavadele ja traditsioonidele ning arutlustele mere tähendusest ja väärtusest kaasaegses Eestis.

Merekultuuriaastal on neli lainet või kolme kuu vältel käsitletavat alateemat: pärand ja kultuur, ohutus ja haridus, puhkus ja elamus ning ressurss ja võimalus ehk mis saab edasi. Merekultuuriaasta eestvedaja on Eesti meremuuseum, mille direktor Urmas Dresen nendib, et Eestit ei saa praegu pidada praegu täisväärtuslikuks mereriigiks ning sellel on ajaloolised põhjused.

"Seda on ju ammu räägitud, et okupatsiooniaeg lõikas meid merest väga karmilt ära, aga merekultuuriga on nüüdseks on tegeldud viimased paarikümmend aastat selle taastamisega üle Eesti. See, et meil on hakatud ehitama vanade purjelaevade koopiaid, et on olemas erinevad seltsid, seltsingud, algatused piki Eesti randa," ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Ta kinnitas ka, et nad tahavadki seda merekultuuri aastat viia läbi kohalike tegevuste Ida-Virumaalt Pärnumaa viimaste randadeni välja.

Merekultuuriaasta projektijuht Karen Jagodin kinnitas, et aasta on alanud kahe suure konkursiga. "Neist ühte teeme koostöös Nikoniga ja tegemist on fotokonkursiga - kõik on oodatud oma fotosid saatma teemal "Merekultuur", jäädvustamaks seda aastat." Samuti lisab ta, et teisalt lükkasid nad aasta alguses lahti ideekonkursi, kuhu on võimalik esitada oma väikeprojektid, mida aasta jooksul teostada, mis siis võiksid olla seotud mere kui inspiratsiooniallikaga. "See on võimalus loominguliseks eneseväljenduseks, mis lähtub merest."

Et meresõbrad teema-aasta programmis paremini orienteeruksid, on loodud visuaal, mille väikeste kiiksudega graafilised elemendid kannavad endas merekultuuriaasta fookusteemasid ja põhisõnumeid. Illustratiivse keele ja logo autorid Ionel Lehari ja Maret Põldre loovagentuurist Identity näevad merd ääretu ja salapärasena. Nende loodud kiibiga kilud ja tanuga emakalad on ühelt poolt mütoloogilised ja sürrealistlikud, teisalt aga tuttavlikult omased. Ka logo sai sõbraliku palge: Merekultuuriaasta kutsub kõiki end näoga mere poole pöörama!

Kõigi Merekultuuriaasta sündmustega saab tutvuda merekultuuriaasta kalendris.

Aasta üks põhiprogramme "Rannaretk" on suunatud tänapäeva randlastele ning nende tavadest, oskustest ning kaasaegsest eluolust huvitatutele. Noortele suunatud üle-eestilise haridusprogrammi "Näoga mere poole!" raames tutvustatakse merega seotud haridus- ja karjäärivõimalusi. Suvel toimub Eesti Jahtklubide Liidu eestvedamisel seitsmes erinevas kohas üle Eesti noorte merelaager, mis pakub võimalust tutvuda merespordiga.

Lisaks sündmustele on aasta täis erinevaid konkursse ja võistlusi. Juba 8. jaanuaril kuulutatakse välja merekultuuriaasta ideekonkurss, mille toetusfond on kokku 15 000 eurot. Aastaga seotud neljast fotokonkursist esimene – "Meri on meie pärand ja ajalugu" – juba käib ja sinna oodatakse Eesti mereajaloo ja -pärandiga seotud fotosid. Lisaks väärtuslikele auhindadele avaldatakse parim foto National Geographic Eesti ajakirja aprillinumbris. Mais algavad Eesti populaarseima merelaulu otsingud, mille lõpetab kõigi aegade vägevaim merelaulude kontsert Tallinna Merepäevadel Lennusadamas.

Suve lõpul algab tõsisemate diskussioonide aeg. Merekultuuriaasta on kohal ka iga-aastasel Arvamusfestivalil Paides. Seal arutletakse merendusega seotud väljakutsete üle.

See on vaid väike osa mereaasta programmist, mille avalik tutvustamine toimub 7. jaanuaril kell 14.00 Lennusadamas.

Toimetaja: Jaanika Valk/Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: