Eesti Filharmoonia Kammerkoor teeb aasta esimese välisreisi Hollandisse ({{commentsTotal}})

Eesti filharmoonia kammerkoor
Eesti filharmoonia kammerkoor Autor/allikas: Pressimaterjalid

Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulab oma selle aasta esimesel välisreisil taas Hollandis, kaasas ka kaks teost Arvo Pärdilt. Kontserte juhatab koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdid leiavad aset 14. jaanuaril Heerleni teatri Limburgzaalis, 15. jaanuaril Rotterdamis mainekas Laurenskerk'is ning 16. jaanuaril Amsterdamis uue kontserdimaja Muziekgebouw' suures saalis.

Koori seekordne kava Hollandis, mille peadirigent Kaspars Putniņš on valinud, hõlmab olulisi pidepunkte meile lähedaste aegade muusikaloost kolmelt nimekalt autorilt.

Avateosteks on kaks oopust Arvo Pärdilt, 1996. aastal loodud kantaat "Dopo la vittoria“ ja 2001. aastal Edinburgh'is esiettekandele tulnud kooriteos "Nunc dimittis“. Kava avapooles on veel nimeka inglase, kahjuks juba manalateele läinud Jonathan Harvey muusikat, kõlab meistri 1980. aastal valminud ja Pariisi Pompidou keskuse elektronmuusikastuudio tellitud teos "Mortuos Plango, Vivos Voco“. Lugu esitatakse magnetlindiga, mille sünteesitud algallikaiks on Winchesteri katedraali tenorkella kõla koos helilooja poja poisihäälega.

Arvo Pärdi teoste kavvapanek on igati põhjendatud – on ju Eesti esinduskoor silmapaistvamaid meistri loomingu esitajaid, aga Hollandi muusikud ise olid ja on edasigi Pärdi muusika tõeliselt innustunumad tutvustajad. Seda tehakse pidevalt, rääkimata üritustest, mis kõik toimusid Arvo Pärdi äsjase juubeli puhul sealmail. Ja nüüd lähevad sinna ka peadirigent Kaspars Putniņši silmapaistvad ettekanded Pärdi muusikast.

Seekordse kava teine pool tutvustab Alfred Schnittke 1988. aastal valminud, ligi tund aega kestvat suurepärast tsüklit "12 patukahetsuse psalmi“, mida koor laulis ka novembrikuisel turneel Eestis. Schnittke sellest oopusest on tuntumaid Rootsi Raadio koori salvestus Tõnu Kaljuste juhatusel. "12 patukahetsuse psalmi“ jäi helilooja viimaseks ulatuslikuks kooriteoseks.

Alfred Schnittke (1934–1998) kirjutas oma maailma kooriklassikasse kuuluva tähtteose ristiusu 1000. aastapäeva tähistamiseks Venemaal. Selle aluseks kasutas ta 16. sajandist pärit tekste patust ja igatsusest lunastuse järele, luues originaalse, virtuoosse ja haarava heliteose, mis on läbi imbunud helilooja enda isiklikust kogemusest ja sügavast veendumusest. Tegemist on ka vokaalselt ja tehniliselt väga keeruka repertuaariga, mis jääb paljudele kooridele kättesaamatuks, kuna esitab lauljatele suuri nõudmisi.

Kaspars Putniņši sõnul on Alfred Schnittke "12 patukahetsuse psalmi“ tohutult ilus ja ääretult sügav teos, mida võiks oma tähenduselt võrrelda Gustav Mahleri sümfooniatega. "See on kahtlemata 20. sajandi üks olulisemaid kooriteoseid, mis kasvab välja vene koorikontserdi traditsioonist, kuid tegemist on siiski väga kaasaegse muusikaga. Selles väljenduvad helilooja maailmatunnetus ning tema seosed oma kodumaaga.“

Veebruaris annab Eesti Filharmoonia Kammerkoor kaks kontserti kodumail tsüklist "Vitraažid“, märtsis ollakse aga taas Hollandis lihavõtte aegu Johann Sebastian Bachi "Matteuse passiooniga“, siis koguni viie kontserdiga ning koos Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestriga. Enne Hollandit esitatakse "Matteuse passiooni“ Tallinnas ja Tartus Risto Joosti juhatusel ning Lembit Petersoni lavastuses.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: