"Ma tahaks öelda, et tegelikult ei ole etenduse teema üldse nii morbiidne - kui kõik see on juhtunud, siis on inimestel teatav kergendus," ütles Karing saates "Eeva Esse", et tegelikult ei olegi surma ja matuste lavale toomises midagi niivõrd masendavat. "Meid kui teatriinimesi huvitas aga see, et saades inspiratsiooni oma isiklikest kogemustest, siis tundus see matusetseremoonia ääretult teatraalne." Ta leidis ka seda, et kui vaatad surijat voodis, siis on see kurb ja tal on ilmselt raske olla, aga enamasti on elust lahkumine ikkagi kergendav.

Ta kinnitas, et nad kujutavad matuseid ikkagi suures osas meie kultuuriruumile omaselt. "Selle etenduse iva ongi aga see, et me näitame, kuidas saab ka teistmoodi - põhjus, miks inimesed ei oska matustelt käituda, on sellest teemast võõrdumine." Ta arvas ka seda, et surm kui nähtus on meist eemale kolinud. "Surijad viiakse ära haiglatesse või hooldekodudesse - meist kuskile eemale, me ei näe neid enam tänaval."

"Selles etenduses me üritame anda inimestele käitumisjuhiseid, kui oled jõudnud matustele." Etendus “Wake up! It’s time to die” keskendub kolmele vaatepunktile - need on sõda, kapitalism ja inimene. "Kui enne rääkisime sellest, et matus on kurb sündmus, aga mõtle, kui me sõja maha matame," ütles Karing, et lavaruum on sellest küljest ikkagi tore, et saame rääkida nii otsestest tähendustest kui ka metafooridest. "Me vaatasime seda laiemalt, et surm võib olla ka ärasaatmine - sa võid ära saata ükskõik mida, kas vana mobiiltelefoni või kampsuni, mida sa enam ei kanna."

"Me tahame panna inimest mõtlema iseenda üle - kõik need matusekõned, kus räägitakse, milline surnud inimene oli, siis minul tuleb pigem pähe see, et milline mina olen," tõdes lavastaja Jarmo Karing, et kui kõik Eesti rahvas tuleks seda etendust vaatama, siis ta oleks väga tänulik. "Minu arvates on nii, et kui inimene on täna teadlik, et ta füüsiline keha mingil hetkel ära väsib, siis ta teeb täna enda suhtes paremaid otsuseid - võib-olla ta ostab kohvi asemel vett."

"Me ei esinda etendusest mingit absoluutset tõde, sest inimesed peavad sealt ise vajaliku ülesse leidma - samuti ei kutsu me inimesi sinna kurbust kannatama, kuigi ka kurbus on vahel ilus emotsioon," on Karingu sõnul see visuaalne etendus, kus segunevad nii sõnateater kui ka visuaalsem külg. Laval saab näha nii teda koos teise lavastaja Katrin Essensoniga, kuid nad on kutsunud ka külalisi, kes loevad luuletusi. "Me tegime eelmise aasta detsembris maailmalõpukohviku, mis on versioon maailma suurlinnades levinud sündmusest death cafe, kus inimesed tulevad kokku ja räägivad surmast ja surmalähedastest kogemustest." Luuletajatest astub lavale näiteks Marko Mägi, kellel on etenduses kunstilis-eksperimentaalne roll.

Jarmo Karing ütles lõpetuseks, et kui inimene tuleb esimest korda teatrisse, siis see etendus võib veidi ära ehmatada. Etendus “Wake up! It’s time to die” esietendus 13. jaanuaril Vaba Lava teatrikeskuses.