Dirigent Kristjan Järvi alustab oma uut kontserdiaastat Baierimaal ({{commentsTotal}})

Kristjan Järvi
Kristjan Järvi Autor/allikas: pressifoto

Noorim dirigentidest Järvidest, Neeme Järvi noorem poeg Kristjan alustab oma uut kontserdiaastat Baierimaal, juhatades kaks kontserti Baieri Riigiooperi kontsertkoosseisuga Münchenis.

Kristjan Järvi kontserdid Münchenis 2100-kohalises Rahvusteatris toimuvad 11. ja 12. jaanuaril, mõlemal päeval sama kavaga. Järvi esinemised on suurepäraselt reklaamitud, samaviisi suurepärane ja huvitav on tema koostatud kava.

Baieri Riigiooperi orkestri (Bayerische Staatsorchester) õhtu avavad kaks Leonard Bernsteini ameerikalikku teost, avamäng operetile "Candide" ning katkendid muusikalist "On the Town". Kes veel oskaks Bernsteini elurõõmu ja rütme erksamalt avada, kui mitte noor Järvi, keda on poodiumil võrreldud ka Bernsteini kui dirigendi endaga. Samas kavapooles kõlab prantslaste 20. sajandi klassiku Darius Milhaud' kolmeosaline folkloorisugemetega süit "Scaramouche", mille ta kirjutas 1937. aastal Pariisi rahvusvahelise näituse tellimusena esialgu klaveriduole.

Müncheni kava teist poolt alustab solistina kuulus ameerika saksofonivirtuoos Branford Marsalis, temaga kantakse ette hollandi nüüdisaegse helilooja Jacob ter Veldhuisi 2001. aastast pärit populaarne "Tallahatchie Concerto". Õhtu lõpetab armas süit Pjotr Tšaikovski ooperist "Lumivalgeke" op. 12, mille kui helilooja noorpõlveteose tõi omal ajal laiema avalikkuse ette Neeme Järvi. Sellest on Kristjan üksikuid osi kavasse pannud ka Läänemeremaade noorteorkestrile ning nüüd kogu süidi ka juba plaadistanud.

Baieri Riigiooperi orkestri kohta väärib värskelt meenutada, et seda kollektiivi hinnati juba teistkordselt ajakirja Opernwelt kriitikute poolt aasta parimaks saksakeelses teatriruumis. Riigiooperi Generalmusikdirektoriks on aga Siberimaaal Omskis sündinud, muuseas Kristjan Järviga ühevanune Kirill Petrenko, kes 18-aastasena asus koos perega Saksamaale. Ta on töötanud palju muusikateatris, ka Viini Volksoperis ning kunstiliselt juhtinud Berliini Koomilise Ooperi orkestrit, samas esinenud kogu maailmas kontserdidirigendina, ametis Münchenis aga 2013. aastast. Ta teab ja tunneb dirigente Järvisid juba noorukieast peale.

Laupäeval, 16. jaanuaril on Kristjan Järvi juhatamas oma Leipzigi Raadio MDR Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis. Seegi kava on eriline oma haarde poolest. Ettekandel on nüüdismuusika klassiku, itaalia meistri Luciano Berio "Quattro versioni originali della Ritirata Notturna di Madrid di Luigi Boccherini", Puerto Ricost pärit helilooja, praegu USAs kompositsiooniõppejõuna tegutseva Roberto Sierra populaarseks saanud Kontsert saksofonidele ja orkestrile (2003), kus solistiks on taas ameeriklane James Carter. Teos kõlab Euroopa esiettekandes, selle osadeks on "Concierto barocco, Carnaval", "Fandango", "Missa Latina". Seejärel mängitakse Darius Milhaud' "Provanssaali süiti" op. 152d ning Maurice Raveli "Bolérot", mis on ka kavale pealkirja andnud. Oma Leipzigi orkestriga kohtub Kristjan taas veebruari esimesel nädalal.

Veel kolmanda Saksa orkestri ees seisab Kristjan Järvi jaanuaris. 20. jaanuaril mängib tema käe all Berliini raadiosaalis Deutsches Symphonie-Orchester Berlin. Taas tuleb siingi põnev kava, pealkirjaga "Changing Orbits". Leipzigist toob Kristjan ka siia Detroitist pärit mustanahalise James Carteri koos Roberto Sierra saksofonikontserdiga, enne seda kõlab aga ameeriklase Aaron Jay Kernise "Musica celestis" (1990). Aaron Kernis on 1998. aasta Pulitzeri muusikapreemia ning 2002. aasta Louisville'i Grawemeyeri kompositsioonipreemia laureaat. Kosmilise, taevaorbiidil libiseva kava jätkuteoseks on õhtu teises pooles Kristjani New Yorgi ansamblikaaslase, kitarristi ja helilooja Gene Pritskeri oopus "40 Changing Orbits". Ka Berliini kava viimane teos on ameerika muusikast. Autoriks New Yorkist pärit ja praegu Juilliardi koolis õpetav helilooja ja muusikateoreetik, European American Musical Alliance'i president Philip Lasser, kõlab tema klaverikontsert "Circle and the Child". Selle solistiks on nii Kristjan Järvi kui Philip Lasseriga palju koostööd teinud suurepärane ameerika pianist Simone Dinnerstein. 20. jaanuari kontsert leiab aset nüüdismuusikafestivali "Ultraschall Berlin" programmis.

Vaadates Kristjan Järvi jaanuarikuiseidki kavasid, märkame tema valitud muusika haaret ja suundumusi folkloorist džässi, pop- ja rockmuusika poole, rütmiliselt pulbitsevaid helikanvaasid, erksust ja elurõõmu itaalia, hispaania, prantsuse, brasiilia, ameerika, ladina-ameerika, hollandi, vene jmt rahvaste muusika pinnalt. Kevadsuve poole võivad Kristjani kavad veel "tulisemaks" minna, ja kui ta peatselt taas ka Hiinas dirigeerimas ära käib!

Kristjan Järvi uuenenud, "sini-must-valge kaelasidemega" kodulehelt võib leida mitutpidi huvitavat teavet. Eriti ilmekalt tutvustab koduleht Kristjani heliplaadistusi ja sellealaseid projekte. Nimetagem paari neist. Sarjas "The Kristjan Järvi Sound Project" (prantsuse firma Naïve) on ilmunud neljas CD "Passacaglia" Arvo Pärdi loomingust, viiuldaja Anne Akiko Meyers solistiks, mängib MDRi sümfooniaorkester. Järgmine CD sellest sarjast tuleb pühendus Steve Reichile tema loomingust meistri tänavuse 80. sünnipäeva puhul. Tuleb ka tsükkel Tšaikovski teatrimuusikast (firma Sony Classical) ning selle esimene osa on plaadina olemas – muusika ooperist "Lumivalgeke". Järgmisena ilmub "Luikede järv", tulemas veel "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja".

Toimetaja: Jaanika Valk



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: