David Vseviov tutvustas kolme olulisemat ajaloosündmust ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Ringvaate" stuudios käis ajaloolane David Vseviov, kes tutvustas Seppo Zetterbergi mahukat teost "Maailma ajalugu" ning tõi selles valguses välja kolm ajaloo olulisemat sündmust.

"Igasugu asjad on maailmas võimalikud ja mahuga ei tasu potentsiaalseid lugejaid hirmutada, sest pilte on teoses palju," ütles Vseviov "Ringvaates", et paksust Zetterbergi "Maailma ajaloost" ei tasu ära ehmatada. "Vahetevahel on hea võtta kätte selline raamat, kust saab üldisema pildi." Sealjuures tõi ta välja, et Zetterberg ei ole otseselt mitte kui autor-kirjutaja, sest seal on eri osadel ka teised autorid.

"Muidugi suhtun sellesse teosesse hästi, sest sellise väikese teose abil on võimalik saada üldine pilt kogu suurest ja laiast maailmas," leidis David Vseviov, et "Maailma ajaloo" abil saab panna maailmas toimunud sündmused üldisemasse konteksti. "Seda teost annab muidugi kasutada ka õpikuna, et saaks paigutada kooliteadmised laiemasse pilti."

David Vseviov tõi välja ka maailma ajaloo kolm olulisemat sündmust:

Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine (476)

"Kui seda sündmust poleks toimunud, siis võib-olla maailm oleks läinud teistmoodi," toob Vseviov selle sündmuse juures välja teise teose "Kui maailm oleks läinud teisiti", mis räägib just sellest aspektist, mis oleks võinud suurte sündmuste mittejuhtumisel juhtuda. "Me tahame saada teada, mis meid täna siia tõi."

Muhhamedi eluaastad (570-632)

"Kui aastal 2000 püüti ajaloolaste käest uurida, kes on isikud, kelle tegevus on mõjutanud ajaloo kulgu kõige rohkem, siis enamik ajaloolased pidasid selleks inimeseks just Muhhamedi," sõnas Vseviov, et Muhhamed oli lisaks religioonile ka poliitik. Sealjuures ta aga tõdes, et talle ei meeldi väga mingisugused tabeleid teha. "On aga vahel hea, kui ma ei tea temaatikast midagi ning targemad inimesed on selle pingerea minu jaoks valmis teinud."

Konstantinoopoli langus (1453)

"Väravad, mis hoidsid islamimaailma Euroopast eemal, langesid - paljud sündmused, mis leidsid kasvõi aset Jugoslaavias, on saanud alguse sellest sündmusest," kinnitas Vseviov, et 20. sajandi sündmused ei ole sellesse ritta jõudnud, kuna kõik algab ikkagi nullist

"Selle raamatu muudab pisut erilisemaks ka see, et seal on palju just seda maailma, mis ei ole Euroopa - seal on natuke Aafrikat, loomulikult ka Aasiat ja Ameerikat, kuigi paratamatult on see mingil määral euroopakeskne, sest autor on siit pärit," ei oska aga Vseviov inimestele soovitusi anda, kuidas seda teost lugema peaks. "See on hästi tõlgitud ja väga ladusalt kirjutatud, seda on küllaltki lihtne lugeda."

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: