Kuraator Anneli Porri ütles "Aktuaalsele kaamerale", et 1990ndate aastate alguses oli fotograafial oluline roll Eesti kaasaegse kunsti arengus ning ta võrdleb toimuvat plahvatusega.

"Lähtusin eelkõige Juri Lotmani kultuuri arengumudelist, kus plahvatus on selline selline kultuuri areng, kus võib toimuda palju etteennustamata protsesse, energia on tugevalt koondunud, nagu see 1990ndatel pärast taasiseseisvumist oli," ütles Porri.

Fotos hüljatakse senine esteetika, mängitakse erinevate meediamudelitega, reklaam on väga tähtsal kohal ja eriti oluliseks saavad mäluküsimused. "Kunstnikud kasutavad pilte oma perekonna albumitest ja erinevaid materjale, ka mitte enda tehtud kaadreid selleks, et rääkida asjadest, millest nõukogude ajal polnud võimalik kõnelda ja avastada ajalugu, mida meil enne ei olnud," lausus Porri.

25 aastaga on meie kunstielu Anneli Porri sõnul jõudnud etappi, kus eesti kunst kõneleb rahvusvahelises kunstikeeles ning mida ta võrdleb tasandikuga, kust igal kunstnikul on võimalik valida oma tee.

"Praeguses fotos on väga oluline meedia küsimus, fotomeedium ise, internet, kõigist ekraanidest tulenevad eripärad, ruumilisus, foto ei ole enam tasapinnaline asi raamitud seinal, pilt, millest me saame läbi vaadata, vaid foto on üha rohkem ja rohkem seotud selle reaalse ruumiga," arvas Porri.

Tartu kunstimuuseumi näitus Plahvatusest tasandikule on avatud kuni veebruari lõpuni. Näitusega kaasnev artiklite ja kommentaaridega varustatud raamat on aga omamoodi selle eluea pikendus ning võiks toimida hästi ka näitust mitte näinud fotohuvilise kaaslasena.