"Varasemalt oli ta puhtalt zooloogiamuuseum, aga nüüd on siia pandud juurde geoloogiat, taimi ning seeni - ta on palju mitmekesisem ja pinda on palju rohkem," ütles TÜ loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Sergei Põlme. "Topised said samuti plastilist kirurgiat tunda ning saab näha nende toibutatud välimust." Põlme tõi välja, et tema kui geoloogiavõhik jääks ilmselt sinna piirkonda kõige pikemaks ajaks.

Geoloogiamuuseumi peavarahoidja Mare Isakari sõnul on geoloogiaosakonna kõige kallimateks asjadeks just meteoriiditükid. "Meteoriitide hind sõltub sellest, kui suur tükk kukub ja kui haruldase koosseisuga on. Samuti on meil siin ka natukene kulda ning üks kallemaid asju peaks olema ka üks smaragd." Kõige huvitavama looga on Isakari sõnul sealauta kukkunud meteoriit. "Seasulust saadi see meteoriit kätte - Tartust üks koolipoiss oli suur huviline, kes läks kohapeale ja sai selle Pilistvere kandist kätte." Ta toob välja ka, et meteoriite koguti Tartu Ülikoolis eriliselt just 19. sajandil.

Sergei Põlme sõnul võib kindlasti kusagilt maailmas leida analooge uuenenud loodusmuuseumile. "Siit-sealt on need ideed kokku kogutud."