Arvustus. Loomingulise kontoritöö totruste kaleidoskoop ({{commentsTotal}})

"Hipsteri surm" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uuslavastus
Autor ja lavastaja: Kertu Moppel
Kunstnik: Arthur Arula
Helikunstnik: Lauri Kaldoja
Näitlejad: Mari Abel, Jim Ashilevi, Lauri Kaldoja, Mart Koldits, Tõnis Niinemets, Liisa Pulk
Esietendus 29. jaanuaril Von Krahli teatris

Ma töötasin kunagi umbes 15 aastat reklaamiagentuurides.

Kopiraiterina. Ei olnud paha aeg. Ja vahel mõtlesin, et kas nii lähebki elu mööda. Aga siis mind koondati. Mis ilmselt oli kokkuvõttes hea, sest nüüd saab teha muid asju. Nimekiri eesti näitlejatest ja kirjanikest, kes on töötanud reklaamiagentuurides (nende poolt üles ostetud) tuleks üsna pikk ja mõnedki on pärast tolle karjääri lõppu reklaaminduse ja marketingimasina rattas keerlemise üle mürgised. Mul taolist tahtmist pole. Pentsikusi tuleb ette igas ametis. Ja reklaamitöö pluss võib olla see, et absurdi tehakse seal tihti teadlikumalt (või lastakse auru välja), kui mujal.

Kertu Moppeli "Hipsteri surm" pakub meile pisikese keldris hingitseva turunduskontori kaost. Noored mehed on himuga loomingulise töö kallal, eesmärgiks müüa, mida klient parajasti müüa soovib. Vahel tuleb turundada ökomaja, siis jälle pudelivett. Ja kuna "magic is in the product", siis peab toote seest maagia üles leidma, mille abil müüa. Müüa vett on pea sama hea, kui müüa õhku.

Teadagi reklaamikontoris molutatakse arvutite taga, aetakse nihilistlikku loba, flirditakse, aasitakse üksteise kallal, kuni tuleb projektijuht, kes ajab inimestele vungi sisse. "Hipsteris" tehakse enda käima tõmbamiseks väike meestetants ja karjutakse välja tänase päeva loosung, stiilis "meie oleme parimad". See on siiras ja pööraselt naljakas. Naiivne, aga naiivsust ei tohi küsitleda. Ega jalgpallimatši eel pole teistmoodi. Teatris on alati lõbus, kui keegi suudab midagi naiivset ja rumalat teha täie usuga. Ja ega see pole lihtne.

Von Krahlis on praegu vanade staaride trupp ja uus noorte trupp ja mõlemad on head ja vunki täis. "Hipster" on noorte rida.

Eelmine noorte tükk, mis vaatasin, oli "Keegi ei räägi koeraga normaalselt" ja seal kasutati sama motiivi, mis nüüd. Seltskond hiilib pimedasse ruumi, räägitakse omavahel tühja-tühja, poolpominal, poolarusaamatult, üritatakse valgust põlema saada. Osalised justkui ei tea, kus ja miks nad on ja meid vaatajana hoitakse ka segaduses ja teadmatuses. Selline nõks töötab ja kasutada saab tükikese aega.

Jäin mõttesse, et kas on halb või hea, et sarnast asja uuesti tehakse. Ja ma ei oska öelda. Kriteerium on see, kas, kas pinge püsib ja trikk jätkuvalt töötab. Ja sinna pole midagi ette heita. Töötab küll. Ehk on see nagu signatuur või märk inimese põhiseisundist. Peaks mingi looga, projektiga alustama, aga ei tea, kuidas ja ei tea, kas keegi teine teab, kas kellelgi on hea plaan? Peagi selgub, et pole õieti kellegi plaani, aga edasi liikuda tuleb. (Kas nii on lood ka lavastamise alustamisega ja sellele viidataksegi?)

Läbi udu edasi sumades tekib töögrupil ajurünnakutes pööraseid ideid, tembutamist, tüli ja tüdimust. Kõik see mängitakse pikalt ja variatsioonides läbi. Autor ja lavastaja Kertu Moppel on vaheldanud temporütmi ja tõmbab aegajalt välja mõne uue triki. Veega plödistamisest laval ei pääseta (no ses tükis on vesi justkui õigustatud, aga tuleb tunne, et veemüük on võetud teemaks, et saaks veega mängida). Vesi laval tundub viimasel ajal olevat valdav stiihia mitmel pool, nagu ka elus tuli. "Hipsteris" tehakse gaasipliidil kohe õige suur lõke. Loomulikult on kasutusel ka video. Tundub, et kaasaegse teatri arsenal on üsna täpselt paigas. Ehk siis trikke, mida mitte väga kulukalt teha saab, ei ole eriti palju. Toss ja video, valgusmängud (kohatine pimedus), helivõimendus, mürts, pauk, ehedad materjalid ja stiihiad laval, muld, vesi, tuli, tuul.

Aga kõige vaadatavam, nagu muiste, on inimene. Kui inimesega tõesti midagi juhtub, kui tal on vunk sees või ta suudab tekitada siirast emotsiooni. Selle viimase puhul on tihti abiks, kui on natuke inimliku valusat lugu (aga mitte liiga vastikut), pisut keerulist karakterit (aga mitte liiga keerulist ja vastikut) ja karakterite kokkupõrkeid. ABC.

Enamasti ei usu ja ei usalda me viimasel ajal valmis tükke ja tekitame tüki töö käigus. See võib olla hea (sest on oma ja lähedane lugu) ja nirum, kui on väike kirjutamis- ja kujutlemiskogemus. "Hipster" on siin selgelt plussis sinnamaani, kuni manatakse esile kontoritöö ja projekti käimashoidmise totrusi. Natuke nõrgem on lugu armastusloo kandvusega (no ikka väga raske on teha tões ja vaimus lugu, et kui ma sosistan vette, mis mu armsam kraesse kallas, armusõnu või taastan universumi harmoonia, siis saame me armsamaga justkui iseenesest kokku). Pisut parem on lugu ootamatult sissesadava naisšovinistiga, kes kogu kontorile peagi vee peale tõmbab ja ise sügavasse masendusse langeb, aga see on ka tiba liiggroteskne ja fantastikasse kalduv.

Seega on koos olmerealism ja lüüriline romantika ja fantastika. Aga ehk polegi paha. Ära mängitakse kõik himuga, südamest ja korralikult. Pinge püsib ja naerda saab täie suuga.

Lõpuots kipub lohisema, trikke kuhjatakse juurde, lavale tuuakse tossav mootorsaag, millega midagi peale ei hakata – jah, korraks on hirmus ja poetakse peitu valgustatud külmutuskappi. Aga miks need trikid tehtud on, suurt ma pihta ei saa. Ega see ei tähenda, et trikki triki pärast ei võiks olla. Aga kui sisu enam hästi ei vea ja seda on vaja kompenseerida trikkide-tulevärgiga, siis hakkavad need millagi pisut tüütama.

Sama häda on ka hipsteri verise surmaga finaalis. Puänti ei ole eelnevalt sisse mängitud. Miks sell end ootamatult tapab, ma pihta ei saa. Tahtmatult tekib tunne, et oli otsustatud, et projekti nimi on "Hipsteri surm" ja siis tuleb hipster ka ära tappa, on seda siis vaja või ei.

Aga vist virisesin liialt. Teatris oli tore ja Krahlis on alati tore. Ei aeta taga mastaapseid vaatemänge nagu NO99-s ja igal pool polegi vaja. Nii jääb rohkem ruumi inimesele, näitlejale ja see ongi ju (draama)teatris põhiline. Ja kui näitlejal on mida mängida, mängib ta isukalt ja sütitab ka vaataja.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: