Filmiarhiiv esitles haruldasi kaadreid Konstantin Pätsist ja märtsipommitamise järgsest Tallinnast
Rahvusarhiivi filmiarhiiv esitles täna haruldasi filmi- ja helileide ning fotosid. Esitletud materjalide seas oli näiteks helisalvestis Konstantin Pätsi viimasest avalikust kõnest 21. juunil 1940. aastal ning videokaadrid Tallinnast peale 1944. aasta märtsipommitamist.
Täna kogunes Eesti filmiarhiivi haruldasi materjale vaatama nõnda palju inimesi, et kõik ei mahtunud Tallinna Ülikooli kinosaali äragi ning korraldajad otsustasid teha suisa teise seansi. Rootsi Eestlaste Liidu annetatud kogusse kuulub 47 filmi, mille kogupikkus ulatub peaaegu kuue tunnini. Lisaks 24 helilinti ja tuhandeid fotosid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Selle väärtust ilmselt on raske üle hinnata. Väärtus seisneb ennekõike selles, et see on väga mitmekesine kogu. Seal on palju sellist materjali nende sündmuste ja isikute kohta sellest perioodist, mida liikuvas pildis või helisalvestisena siiamaani ei ole Eestimaal üldse olnud. Lisaks Pätsile on seal väga palju Rootsis elavate eestlaste elust ja väliseestlaste kultuurielust, sporti, kontserte. Lisaks sellele ka teise maailmasõja eelsetest aegadest mitmesugust amatöörmaterjali, mis näitab selle ajastu elu. See liikuv pilt on see, mis laseb sinna ellu paremini sisse vaadata," rääkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor Eva Näripea "Terevisioonile".
Filmilintidelt sai näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel ning Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. aastal. Filmimaterjal jätkus eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja kaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis.
Lisaks filmidele tulid esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953.
"Kõige laiemat avalikkuse huvi tekitab kindlasti Konstantin Pätsi viimane kõne juunis 1940, kui ta kohtus riigipöörajatega Kadrioru lossi rõdul. Teati, et see salvestis on olemas, aga arvati, et see on lootusetult kadunud - nüüd aga tuli see välja."
Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultandi Pearu Trambergi sõnul puudutab suurem osa materjalist hoopis väliseestlaste elu. Kuna praegu teame me ülemaailmsest Eesti diasporaast väga vähe, on materjali suurim väärtus Trambergi hinnangul just nimelt uus vaade väliseestlaste ellu.
Toimetaja: Madis Laur, Rain Kooli
Allikas: "Terevisioon", "Aktuaalne kaamera"