Tristan Priimägi rääkis kolmest uuest filmist
Filmikriitik Tristan Priimägi rääkis täna "Terevisioonis" lähemalt kolmest uuest mängufilmist: "Sauli poeg", "Suur vale" ja "The Wolfpack".
"Sauli poeg" režissöör László Nemes
"Film räägib sonderkommandode tööst koonduslaagites, ehk siis nendest, kes olid natside poolt ülendatud vaheastme bossideks vangide hulgast ja kelle ülesandeks oli teha ära must töö. Saul on siis üks liige, kes leiab oma surnud poja laiba ja üritab talle korraldada juudi kombe kohased matused. Ma julgeks väita, et see on kõige parem mängufilm, mis on koonduslaagrite teemadel tehtud. Ta on filmitud selle Sauli kukla tagant kogu aeg, me oleme justkui temaga kaasas kogu selle filmi aja. Et kõik need õudused toimuvad perimeetris, aga mitte fookuses."
"Suur vale" režissöör Adam McKay
"Kui saate järgmise telemarketingi kõne kuskilt pangast, kes soovitab teil investeerima hakata, siis vaadake kõigepealt see film ära. Karakterid on päriselulised suurel määral. Ta on väga julgelt mängufilmi kohta võtnud ette selle finantsterminoloogia ja nende mahhinatsioonide selgitamise, mis on tavaliselt dokumentalistika pärusmaa pigem. Ja sellest ei ole võimalik lõpuni läbi murdagi. Ja see on ka selle mõte, et see on reaalsele inimesele arusaamatu. Reaalne inimene teab seda, et ta viib oma säästud panka. Ja siis selgitatakse ära, kuidas see pank selle rahaga ümber käib. Veetakse kihla kõige peale ja siis veetakse omakorda kihla kihlvedude peale ja siis kui kaotatakse, siis kaotatakse kümnetes kordades rohkem, kui see algne raha väärt oli."
"The Wolfpack" režissöör Crystal Moselle
"See on ühest perekonnast, kus on kuus poega ja isa otsustas neid kasvatada nii, et ema õpetab neid kodus ja väljas nad põhimõtteliselt ei käi. Seal korteris kinni olles hakkavad nad oma aega sisustama sellega, et hakkavad ise lavastama järgi oma lemmikfilme. See lugu võiks olla väga traagiline, aga ta mingis mõttes on pigem ood inimlikkuse triumfile. Inimlikkuse võit, võiks niimoodi öelda. Selles filmis tõeline elu on isegi uskumatum, kui võiks arvata. Ta isegi ei demoniseeri neid vanemaid nii väga, vanematele antakse ka sõna. Loomulikult sellest isast jääb kokkuvõttes veidi kummaline mulje, aga tegelikult on see mingis mõttes väga aus kõigi tegelaste suhtes."
Toimetaja: Madis Laur