Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus. Taskuteatmik "Alif ja Ghayn" ehk kõik terrorismist

Uus raamat

Jessica Stern, J. H. Berger
"ISIS. Terrori riik"
Inglise keelest Mari Arumäe
Äripäev
446 lk.

Kohe ausalt ära rääkides, et mitte segadust tekitada, need alif ja ghayn peaksid olema araabia tähestiku esimese ja viimase tähe nimetused. Ehk algusest otsani, nagu meil oli või on see taskuteatmik "A & O". Mis on ju tegelikult kreeklaste käest sisse viksitud.

Jutt juba araabia konksude peale läks, siis selge, et jutt rätistatud peadega karvikutest, kelle hobiks pommipanek, peade mahanüsimine, naiste kottidesse toppimine, neist ja teistest meelisharrastustest netirahva palavat uudishimu võitvate tõsielufilmide tegemine.

Paar kinomeest on avaldanud kahtlust, kui palju neis hukkamisfilmides tõtt on, natuke liiga osav lavastus, liiga hea kaameratöö, tugevat toimetajakättki tunda. Allah üksi teab, kuidas päriselt on. Meil jääb vaid mõistatada ja püüda endale mingigi pilt luua, mis ülepea käimas.

Eks see raamat üks natuke kiiruga kokkuklopsitud asi ole. ISIS on kuum teema ja segaduses inimesed haaravad igasuguse seletava materjali järele. Olukorda tuleb kasutada, siin pole midagi pahandada. Need, kes hakkasid mõni aasta tagasi kihku-kähku kokkupandud pantvangiteemalisi raamatuid välja andma, sõitsid ju nende seitsme Liibanonis väidetavalt ära röövitud tolvani turjal. Ja mis nood ise tegid? Raamatu oma väidetavatest kannatustest ja raha. Muinasjutud müüvad. Alati.

Hetke tabava päevakajalise üllitise kohta on see igasuguse kahtluseta kenasti ja põhjalikult tehtud. Autorid tunnistavad küll ise, et kuna paljus on toetutud internetis üles riputatud andmetele, siis võib midagi olla kadunud, muudetud, keelatud. Mis parata, ajaloo ümberkirjutamine on läinud aina lihtsamaks.

Sellele vaatamata on tubli teatmik. Algab teise Iraagi sõjaga ja jalutab lugeja käekõrval läbi kogu selle Lähis-Ida verehämuse lähiajaloo, jõudes 2014. aasta lõpuni. Uskmatute Charliede nottimisega alanud eelmine segane aasta jääb käsitlemata, aga ehk jõutakse kunagi sinnamaani. Kohe algusse on paigutatud hädatarvilik sõnastik, millest suur abi, saamaks aru, millest üldse jutt käib. Abiks ka igapäevase meediavoolu menetlemisel.

Kui juba meediavoolule jutt läks, siis on meeldiv, kuis ameeriklastest autorid on suutnud või vähemalt püüdnud vältida langemist "meie head, nemad pahad" maailmapilti. Jõledalt on hakanud tüütama siin maal mitmetegi mõttehiiglaste pahupidi silmi kriiskamine: tehke demokraatia ja kõik on õnnejunnis! Niisiis päris mõnus, kui inimesed vähemalt teavad, mida nad teavad ja tunnistavad, et ega nad kõike tea, aga vähemalt üritavad millelegi tõesarnasele lähedalegi jõuda.

Kust tulevad ideed, mis sõidavad külmalt üle niinimetatud läänelikest väärtustest; mismoodi kõiksugu sotsiaalvõrgud võimaldavad neid levitada koostöös inimestega, keda nähtudki pole; mismoodi võib pealõikajal olla Oxfordi aktsent. Sellised teemad, pluss muidugi: mida teha võiks ja mis see kaasa tuua võiks. Jällegi, võrreldes meie kohalike diktaatorite mahavõtjatega, väga akadeemiliselt käsitletud. Sobilik teos maailmahuvilise lauale... demokraadile ja inimõiguslasele käib muidugi üle mõistuse.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: