Kärped Tallinna Linnamuuseumis pärsivad Vilde ja Tammsaare muuseumi tööd
Tallinna Linnamuuseum kavatseb lähiaastatel jõudsalt laieneda, avades lisaks käsitöölise muuseumile teisigi uusi filiaale. Samal ajal on Linnamuuseumi alla kuuluvate Vilde ja Tammsaare muuseumide tegevust nii palju kärbitud, et nende igapäevatöö on muutunud keeruliseks.
Alates veebruarist lühendati ühe päeva võrra lahtiolekuaega, mida tehti direktor Kalmar Ulmi sõnul väikeste filiaalide tööaja ühtlustamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kirjanikemuuseumidest koondati kummastki üks järelevaataja koht ja loodi koguhoidjasäilitaja koht.
Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm ütles, et tänavusel eesti muuseumide konverentsil rõhutati, kui tähtis on koguhoidja amet. "Me hindasime, et kirjanike muuseumidele on vaja üht sisulist töötajat juurde, kes tegeleks kogude säilitamise, konserveerimise ja ka populariseerimisega."
Maarja Vaino sõnul on säilitaja-koguhoidja tööd seni teinud filiaalide juhid. "Kultuuriministeeriumi hiljuti tehtud audit kinnitas, et kogud on hästi hoitud, säilitatud ja nendega on kõik korras." Tema arvates on pakilisem koht hoopiski pedagoog, kes taastaks külastatavuse, mis praegu on langenud.
Linnamuuseumi direktori jutust selgub aga, et koguhoidja ongi mõeldud kirjanikemuuseumi külastatavuse tõstmiseks. "Me ei saa olla rahul praeguse külastatavusega, see on ikkagi väike võrreldes meie teiste filiaalide tööga."
Tammsaare muuseumi direktori Maarja Vaino kinnitas, et Tammsaare ja Vilde muuseumide külastatavus oli absoluutses tõusutrendis kuni aastani 2014. "2015 oli meie muuseumis täiesti selge langus tänu sellele, et pedagoogikoht kahandati poolele koormusele - külastavuse langemine tuli ka sellest, et lahtiolekuaegasid vähendati."
Vaino nendib, et kirjandus on ühiskonnas marginaalne teema ja kirjanikemuuseumis ei hakka iial suured inimhordid voorima. Numbrid ei näita muuseumi kvaliteeti või teema sügavust, ütlevad kirjanikemuuseumide direktorid.
Toimetaja: Kaspar Viilup