Tõnu Karjatse filmikomm: "Suur vale" osutab ideoloogilisele murrangule Hollywoodis ({{commentsTotal}})

"Suur vale" ("The Big Short") Autor/allikas: kaader filmist

"Kas olete kunagi tundnud, et teid on petetud," küsib John Lydon oma autobiograafias. Public Image Limitedi liider räägib selles raamatus küll muusikamaailma telgitagustest, kuid küsimus ise on universaalsem ja sobib motona iseloomustama ka Adam McKay dokumentaaldraamat "Suur vale" (Big Short, 2015) Ameerika Ühendriikide kinnisvaramullli lõhkemisest.

Finantsajakirjaniku Michael Lewise samanimelisel raamatul põhinev film toob usutava mängulisusega laiema vaatajaskonnani Ühendriikide finantsmaailma raputanud mõne aasta tagused sündmused, mille mõju kestab praeguseni.

Sisuliselt on "Suur vale" kelmifilm, mis on üks armastatumaid žanre, kuna ehitub üles nutikusele, mis omakorda on märgiline osa "ameerika unelma" teostamisel. Teisalt näitabki "Suur vale", kui mõrane on "ameerika unelm". Filmis paljastuv skeem on suhteliselt lihtne. Kogu lugu keerleb halbade laenudega õhku täis puhutud kinnisvarasektori ümber, mis on olnud pehme madrats kelmidele kärmeks rikastumiseks. Asi arenes sellest, et pangad hakkasid andma kiirlaene neile, kes muidu poleks laenuturule pääsenud: sisserändajad, töötud, kindla sissetulekuta inimesed.

Kinnisvaraarendajad haarasid sellest võimalusest vahendajatena, lõpptulemuseks tühjadena seisvad elamukvartalid. Halvaks läinud laenudest moodustasid pangad oma maine päästmiseks omakorda fonde, millele võtsid kõrgeid reitinguid reitinguagentuuridelt, kes konkurentsi tingimustes läksid mänguga kaasa. Sellega tekkiski Ühendriikide majandusse üha priskem mull, kuni see 2008ndal aastal plahvatas. Valitsus oli sunnitud kasutusele võtma reservid maailma ühe olulisema majanduse päästmiseks. "Suur vale" räägibki fondihalduritest ja investoritest, kes kohe kohe lõhkeva kinnisvaramulli avastasid ning otsustasid sellelt omakorda kasu lõigata. Filmi peaosas pole mitte inimene vaid üha arenev finantskatastroof, mille struktuur kiht kihilt paljastub, kõrvalosades aga märkimisväärne näitlejate ansambel eesotsas Christian Bale’i ja Steve Carreliga, lisaks veel Ryan Gosling, Brad Pitt ja Selena Gomez.

Film on äärmiselt tempokas ja dünaamiline, lavastatud stseenid vahelduvad uudistelõikude ja dokkaadritega. Ehkki mäng käib enamasti üle keskmise vaataja pea, on seda põnev jälgida. Komöödiasketšidega alustanud Adam McKay valis seekord võtmeks satiirilise komöödia - ekstsentrilised tegelaskujud paljastavad mädaseid finantsmehhanisme osutades kogu maailma majanduse haavatavusele ja ebakindlusele. Seejuures pole McKay õukonnanarr, kellele on kõik lubatud ja keda tõsiselt võtma ei pea. McKay loob tasakaalu finantsspetsiifilise ajakirjanduse ja meelelahutuse vahele, informeerides läbi kinodramaturgia.

"Suure vale" kurbloolisus ongi selles, et ta teeb puust ja punaseks selgeks ka majandus- või finantsalase ettevalmistuseta vaatajale, kui ebakindlas maailmas me elame. Sa ei usu enam ühtegi reitinguagentuuuri ega majandusnäitajat, sest sa ei tea, kui palju on neis tegelikult sedasama paha õhku, mida igasugu vahendajad ja fondihaldurid sinna pumbanud on. Ja seda kõike pealtnäha lõpptarbija - laenuvõtja, pangakliendi, oma pensionifondi investeerija ja heauskse riigikodaniku nimel. Ainus viis sellest rattast pääseda on naasta naturaalmajanduse juurde nagu seda filmis teeb endine investeerimispankur Ben Rickert (Brad Pitt).

Adam McKay "Suur vale" osutab ka teatud ideoloogilisele murrangule Hollywoodi meelelahutustööstuses: kui näiteks Barry Levinson paljastas oma filmiga "Wag The Dog" (1997) presidendivalimistekampaania telgitaguseid, siis "Suur vale" näitab suurriigi finantsmehhanismide savist ülesehitust.

Ameerika Filmiakadeemia aastaauhindade nimistus kandideerib McKay lavastajadebüüt viies kategoorias, sealhulgas parima filmi tiitlile.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: