Jürgen Rooste: emakeelepäev olgu pidupäev! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jürgen Rooste
Jürgen Rooste Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Emakeelepäeva peab teisiti tähistama: võtke ühes oma kallim/lähedased, sööge-jooge midagi head, laulge ja lugege luulet, tantsiga, kinkige lilli, armastage-armatsege, ja jätke igavad aulakõned unustusse!

Eestlased kirjutavad emakeelepäeval etteütlust. Ühes Maarja Kangro luuletuses astub etteütlus, muide, lavale Kalevipoja mõõgana: niidab rahvuslikul mõttel n-ö jalad alt (noh, mis rahvuslane sa ikka oled, kui ilusas emakeeles oma asja ei suuda ajada?).

Eestlased peavad emakeelepäeval aulakõnesid, olen kord kuulnud üht koolidirektorit innukalt Koidulast kõnelemas, tal polnud päris selge, kelle sünnipäev see on, aga polegi ju oluline. Üks luule kõik. Päälegi, Koidula ongi ka põnev.

Aga etteültus ja aulakõned on muidugi luule surm, lapsed ei anna etteütlusi ega aulakõnesid andeks, nad kasvavad suureks ja mäletavad, et kogu see emakeelevärk on üks ilga jura ja junn.
Aga pole tõsi! Kristjan Jaak Peterson on põnev tüüp, elas põnevas ajas põnevat elu, kirjutas võimsalt ja hukkus noorelt. Tõeline eesti luule rokenrollstaar.

Kui me vaatame ta kaasaegseid, siis saksa kultuuriruumis olid valitsenud poeedid-hiiglased Goethe ja Schiller; inglise võitlevad luuletajad-maailmaparandajad-metsikud mehed Shelley ja Byron surid Petersoniga pea samal ajal, müstik William Blake oli võimsas hoos; Puškin jõudis sündida veidi enne Petersoni, Lermontov oli jälle noorem... Ameerikas sündis ta elu ajal üks mu lemmik, Edgar Allan Poe.

Nende kõrval ei ole Peterson üldse igavam, kahjuks on ta loomingut lihtsalt vaid näpuotsaga ja see oli kirjutatud kaduvas keeles (isegi Kreutzwald mõnikümmend aastat hiljem uskus "Kalevipoega" kirja pannes, et kirjutab väljasureva rahva hüvastijätulaulu) – tema allikad olid teistsugused (ta mõistis palju keeli, tundis antiiki, Piiblit), aga oskus, julgus ja kirg kirjutada armastusest ühe keele, luule enese, tüdrukute ja poiste vastu, asetab ta sinna vägevate sekka.

Ja ma ei hakka vaidlema, kas Peterson oli homo või mitte, mis tollest kui oli/ei olnud, ilmselgeid homoerootilisi motiive ta luules on, ja kas antiigihuvi ja ajakontekst annavad neile mingi muu seletuse, polegi nii tähtis. Pigem võib siiski arvata, et meeste vastu ta ka kirge tundis. Juba Petersoni pärast võiks meil korralik kooseluseadus olla, kus see kõlbab, et emakeele esilaulik peaks oma armastust häbenema!

Šotimaal oli vaid veidi enne Petersoni elanud ka vägev laulik, Robert Burns (tema isu tüdrukute järele oli muidugi legendaarne), kelle sünnipäev, 25. jaanuar, on šotlaste jaoks suur rahvuspüha. Burns oli elu ajal ka populaarne – erinevalt Petersonist, kes sajand hiljem tegutsend nooreestlaste tubli tööta oleks ehk tänini vähetuntud suurust –, kirjutas rahvalikke laule, kuigi ega hästi läinud talgi (suri ka üsna noorelt, 37-aastaselt, ja mitte just õnneliku-rikka-tervena).

Burnsi sünnipäeva tähistavad šotlased vägevalt, meil Eestiski on šotipidusid ja Burnsi-õhtusööke! Süüakse, juuakse, tantsitakse, lauldakse (Burnsi laule ja teisi), loetakse luulet. See on meeste ja naiste, lusti ja armastuse, laulu ja tantsu, sööma-jooma pidupäev, ja ma ei saa aru, kuidas-miks peaks Kristjan Jaak Peterson vähemat väärima!?

Hulk eesti luuletajaid on täna lubanud linna kõrtsides-kohtades, aga ka koolides-raamatukogudes kaasa lüüa, loetakse Petesoni ja oma luulet, ja ehk tulebki siuke päris-pidupäev. Aga edaspidi võiks tollega juba varakult arvestada ja seda silmas pidada: mis see 24. veebruar ära ei ole, see on ainult ühe riiginatukese sünnipäev, eestlased on olemas sõltumata igasugu riikidest-piirides-reeglitest, ikka mässu täis ja ise, ja seda suuresti tänu oma keelele, mille esimene suur (kirjutav) poeet Peterson tõesti ehk oli, toogem selle kinnituseks siinkohal ära üks imeline väike luuletus:

MA PEAN JOOMA LAULUKE

Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad ;
Oja annab juua
Sinimere suule ;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: