Arvustus. "Lahkulööja sari: Murdmatu" on halva filmisarja halb jätk
Arvustus
"Lahkulööja sari: Murdmatu"
Lavastaja: Robert Schwentke
Osatäitjad: Theo James, Shailene Woodley, Naomi Watts, Zoë Kravitz, Miles Teller, Jeff Daniels
3/10
Olen düstoopiliste noorteulmekate ebaoriginaalsuse ja vahel ka otsese rumaluse peale varemgi pahameelt avaldanud, aga tunnen siinkohal vajadust seda uuesti teha: "Lahkulööja" mitte ainult ei lähtu teiste poolt sissetöötatud stampidest, vaid kopeerib konkreetselt hulga õnnestunumaid teoseid, mida viimastel aastatel märkimisväärne kassatulu on saatnud. Asi ei ole loo üldises ülesehituses, mis nagunii "Näljamängudega" äravahetamiseni sarnane on – nimelt ongi terve "Lahkulööja" seeria üles ehitatud varastatud ideede peale, millest annavad tunnistust konkureerivatest frantsiisidest näpatud dialoogikatked ja muud detailsed ühtivused, mida oleks ka kõige sinisilmsemal fännil raske kokkusattumusteks nimetada. Jah, võib ju argumenteerida, et filmimaailm ongi ebaoriginaalne, tuginedes suuresti uusversioonidele ja järgedele, aga "Lahkulööja" viib selle väite täielikku ekstreemi. Kui tegu oleks mõne B-filmiga, ei viriseks ma absoluutselt, kuid "Lahkulööja" eelarve ulatub ju sadadesse miljonitesse dollaritesse ning sel juhul on nii otsene jäljendamine lihtsalt rumal.
See on muidugi juba minu puhtisiklik arvamus, aga "Lahkulööja" rumalus ei seisne mitte ainult selles, et ta jäljendab, vaid ka selles, mida ta jäljendab. Kui maailmas on nii palju filme, millest õppust võtta, siis tundub "Näljamängudest" lähtumine paraja raiskamisena. "Näljamängud" on ju isegi ebastabiilne ja suhteliselt pretensioonitu seeria, mis filmikunstilises mõttes mitte mingisugust väärtust ei oma, nii et võite vaid ette kujutada, kuidas näeb välja selle katkendlikum ja nihestatum koopia. Iseenesest võib minu kriitika mingil määral alusetu olla, kuna "Lahkulööja" põhineb samanimelisel Veronica Rothi raamatusarjal ja on väga võimalik, et ekraniseeringute ebaoriginaalsus tulenebki otseselt algmaterjali puudulikkusest, aga olen üldiselt arvamusel, et igast stsenaariumist saab vähemalt mingigi kriteeriumi järgi hinnates hea filmi teha, nii et mu pahameel jääb endiselt püsima. Antud teoses on vaid üks faktor, mida võib täiesti objektiivselt korralikuks nimetada, ning see on viis, kuidas siinset postapokalüptilist kõrbemaastikku kujutatud on. Eriefektid ei ole üldiselt filmi eelarvega vastavuses, aga see madmaxilikult põrgulik pinnas on tõepoolest võimas vaatepilt.
"Murdmatu", järjekorras seeria kolmas osa, ei ole tegelikult sugugi selle saaga madalpunkt: pärast mullust "Mässajat" võib see mõnes mõttes isegi õnnestumisena tunduda, kuna eelmine sissekanne oli tõepoolest igal rindel kohutav, samas kui uus osa on vähemasti natukenegi meelelahutuslik. Hea filmi tiitlile ei pretendeeri neist ükski, aga vaevalt selle poole üldse püüeldud on, sest sedasorti teoste kõrgeim siht saabki olla vaid aja sisustamine. Näiteks kui pärast väsitavat tööpäeva tekib tahtmine kinosaalis veidi puhata, on "Murdmatu" selle jaoks praktiliselt ideaalne valik – nimelt on film nii sisutühi, et võid väga vabalt kasvõi pool selle kestusest maha magada ja ikkagi sündmustikust täielikult aru saada. Samas on see eelmise osaga võrreldes pigem edasiminek, kuna "Mässajas" ei olnud reaalset tegevust absoluutselt. Siin on vähemalt kohati isegi päris head action'it.
Kui rääkida konkreetsemalt puudujääkidest, ei saa üle ega ümber filmi peaossa paigutatud Shailene Woodleyst, kes on märulikangelase rollis lihtsalt ebausutav. Näitlejaannet on neiul küllaga, seda ei saa eitada, aga action-filmis pole see sugugi prioriteetne (just nagu Schwarzenegger ja Stallone tõestanud on) ning tulemus näeb vägagi kentsakas välja. Ilmselt on häda selles, et Woodley tegelane ei nõudnud esimeses osas eriti füüsilist rollisooritust ja näitlejanna paistis säärase emotsionaalse karakteri jaoks sobiliku valikuna, nii et nüüd ongi satutud tobedasse olukorda, kus seeria reklaamnägu on keegi, kes seda rolli sugugi välja kanda ei suuda. Tegelaste kohta veel: filmi vaieldamatult sümpaatseim karakter on Miles Telleri kehastatud Peter ning tema kahepalgeline psühhopaat, mis ütleb stsenaariumi kohta nii mõndagi. Näiteks on keegi arvanud (ma pole päris kindel, kas see võis olla stsenarist, Veronica Roth või keegi kolmas), et vaataja peaks Naomi Wattsi karakteri heaolust hoolima, samas kui vaid mõni hetk varem on selgeks tehtud, et tegemist on halastamatu juhiga, kes tolereerib surmanuhtlust ja ajupesu. Zoë Kravitzi tegelane on juba teist osa järjest täiesti kasutu, aga selle asemel, et ta loost täielikult välja kirjutada või siis vastupidiselt kuidagiviisi vajalikuks muuta, lastakse tal peategelastega lihtsalt kaasas tolkneda.
"Lahkulööja sari" on halb sari. "Murdmatu" on halb film. Soovitan hoiduda.
Treiler:
Toimetaja: Kaspar Viilup