Teatriauhindade nominent Liina Vahtrik: kogu löögijõud kolmes minutis
Koostöös Teatriga NO99 jätkame intervjuusarjaga, kus vastavad Eesti Teatriliidu ja Eesti Kultuurkapitali teatri aastaauhindade nominendid. Pidulik auhinnatseremoonia toimub tänavu teatris NO99, preemiad antakse kätte nagu alati teatripäeval 27. märtsil. Diktofoni ees on Liina Vahtrik ehk Vilja Savisaar lavastuses "Savisaar" Teater NO99 repertuaarist, roll, millega Vahtrik kandideerib aasta parima naiskõrvalosatäitja tiitlile.
Mida see nominatsioon sulle tähendab?
Tegin selle konkreetse töö millegipärast väga suure rõõmuga. Kui selle eest niimoodi, nominatsiooni näol, aitäh öeldakse, siis teeb see tuju heaks, mis seal salata.
Mis oli Vilja rolli juures suurimaks väljakutseks?
See oli suuremalt jaolt üks tohutu nauding, kuna kõige olulisema pidi panema ühte kolmeminutilisse laulu ja selline keel mulle meeldib. Eks seesama, kogu löögijõud kolme minutisse, oli ka väljakutse.
Kuidas võrdleksid oma kogemust Von Krahlis ja Teater NO99s?
Minu jaoks on teatris pehmelt öeldes ebamugav töötada, kui ma pean tegema, mida kästakse.
Mõlemas teatris on sellega lood korras. Tunnen end mõlemas majas kaasautorina ja muul pinnal võrdlusi ei peagi oluliseks.
Oled sa lugenud Pruuli/Muuli raamatut Vilja Savisaarest? Millised muljed? Kui ei, miks mitte?
Eee... ei ole lugenud. Ei oskagi nüüd öelda.
Selleaastase sõnalavastuste žürii esimees Ott Karulin rääkis hiljuti ühes intervjuus muu hulgas, et teater võiks suuta ühiskonna valupunkte rohkem ette näha. Mis sulle tundub, et mis on see, millest veel eriti ei räägita, aga mida on juba tulemas aimata?
Ma natuke kardan, et kui neid ühiskonna valupunkte ette valgustama hakata, siis juhtub nagu Houellebecqiga, kes peale enam-vähem iga raamatut peab kohtuteed tallama.
Milline on su viimane tugevaim kunstiline elamus?
Ingrid Lukase plaat "Demimonde".
Mida sa laulad, kui kedagi ei ole kuulmas?
Mulll oli väääga raske lapsepõlv,
raskeee lapsepõlv, raskeee lapsepõlv...
Toimetaja: Valner Valme