Toimus 20. Mulgimaa laste folklooripäev
Mulgimaa laste folklooripäev toimus Valgamaal Ritsul 20. korda ja seega on mitu põlvkonda noori mulke õppinud oma keelt ja kultuuri.
Ritsu lasteaed-algkooli lapsed omavahel mulgi keeles ei räägi, aga laulavad küll. Nagu ikka, esinesid lasteaednikud kogu Mulgimaalt - kokku üle 240 mudilase ja nende juhendaja - mulgikeelsete etteastetega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mulgimaa mudilaste folklooripäev on õppimise päev ja üheskoos saab selgeks mõnigi laul ja tants, mis toob kombeid ja pärimust jälle pisut lähemale. Aga folklooripäev on ka pidu ja siis kantakse Mulgimaa rahvarõivaist inspireeritud riideid. See on omamoodi igal Mulgimaa lasteiaial.
"Laste juurde on folklooriga kõige lihtsam minna läbi laulu ja mängu. Kodudes ju enam ei räägita mulgi keelt ja me pole mõelnudki, et lapsed peaksid seda kõnelema, aga kui laps laulab, on tal väga kerge seda keelt tundma õppida. Ja laulu ja mängu kaudu me toome ta keele juurde," selgitas Mulgimaa folklooripäevade autor Alli Laande.
Karksi-Nuiast pärit Lõõtsavägilased panid saalitäie mudilasi kaasa hullama. Lõõtsavägilaste poisid on ka kunagi folklooripäevadel kaasa teinud.
"Ma ei arva, et laps peab suurena kindlasti mulgi keelega midagi tegema. Aga ta teab seda, teab oma juuri, tal on kodutunne - ka siis, kui nad kõik on suures ilmas laiali," ütles Laande.
"Ehk lapsed õpetavad ka vanematele midagi. Ja need lapsed, kes praegu õpivad, tulevikus ehk räägivadki mulgi keelt," arvas Ritsu lasteaed-algkooli direktor Ülle Taal.
Tõrva ümbruse omavalitsused loodavad, et Lõuna-Mulgimaa ühine ajaloo- ja kultuuripärand aitab neil sobituda üheks vallaks. Lapsedki teavad, mis pärand see on.
Toimetaja: Merili Nael