16. märtsil toimus telekonkursi “Klassikatähed 2016” kontserdivoor, kus noored muusikud panid oma lavašarmi publiku ees proovile. Kultuuriportaalis on võimalik vaadata neid esitusi video kujul.
Videos esitab lugusid pianist Kristiina Rokashevich, kes on pärit Tallinnast.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Sergio Pitol
"Mefisto valss ja teisi jutte"
Tõlkinud Ruth Sepp
Loomingu Raamatukogu, 2018
Uus film kinolevis
"Surelikud masinad" ("Mortal Engines")
Režissöör: Christian Rivers
Osades: Robert Sheehan, Hugo Weaving, Stephen Lang, Hera Hilmar, Jihae jpt.
3/10
Rakvere teatri jõululavastus on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna 12. lennu tudengite lõputöö "Pipi peab jõule". Lavastaja on Mari Anton ja peaosas astub üles Karolin Jürise.
Uus raamat
Rein Pakk
"Aja teenistus"
Supilinna Ekspress OÜ
256 lk
Eesti kunstimuuseum lükkas sel nädalal avatud suurnäitusega käima 100. sünnipäeva tähistava aasta. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis uurimas, kuidas sündis Eesti Kunstimuuseum ja milliseid aardeid peidab endas Kadrioru loss.
Neljapäeva õhtul jagati Eesti Arhitektuuri aastapreemiaid. Tänavu pälvis peapreemia arhitektuuribüroo Kaos Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja eest. "Terevisiooni" stuudios olid sel puhul võidutöö kaasarhitektid Toomas Adrikorn ja Margit Argus, kelle sõnul oli see unistuste töö.
Täna õhtul Salme kultuurikeskuses toimunud Eesti Arhitektuuripreemiad 2018 auhinnatseremoonial kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu preemiate laureaadid. Tunnustuse said 16 kohaliku arhitektuurimaastiku säravamat tööd ja tegijat.
15. Birgitta festivali programm oma ballettide, ooperite ja galadega on pühendatud festivali looja, maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäevale.
"Plekktrummi" saatekülaliseks oli teoloog Anne Kull, kellega arutleti eesseisva konverentsi "Eesti usk" valguses, mis iseloomustab eestlaste usku.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus vajab kiiresti uuendamist. Eelkõige tuleks selles fikseerida Eesti kultuuri erikohtlemise kontseptsioon ja piirmäärad – ja anda omamaise toodangu hankimiseks piisavalt raha, kirjutab Ülo Pikkov.
"Sageli pole üleskutsed globaalseks minna tähendanud üldsegi rahvuslikest paradigmadest eemaldumist – pigem on taotletud laiemat raamistikku, suuremat näitelava just rahvusele," ütleb saksa ajaloolane Sebastian Conrad intervjuus Marek Tammele.
"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keelesotsioloog Martin Ehala, kellega vesteldi rahvuslikust identiteedist üha multikultuursemaks muutuvas ühiskonnas.
