Jürgen Rooste: Vinni-Porno gümnaasium ja sõnavabadus ({{commentsTotal}})

Jürgen Rooste
Jürgen Rooste Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Mõnikord ajendab väike sündmus, ukse paotamisel tekkind tuuletõmme paraja tormi: nurkadest veereb välja tolmurulliorkaan ja neelab kogu värske õhu.

Vinni-Pajusti kooliõpilane reageerib Twitteris koolietendust kritiseerides "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse", ja saab selle eest käskkirja ja peab teistes klassides vabandamas käima? Oma klassikaaslased toetavad teda hiljem aga südamliku pöördumisega (aitäh, noored, see oli ilus!).

Esiteks: ei sõna "porno" ega ka väljend "rõvedalt tatti panema" pole isegi ebatsensuursed või ropud. Need on suhteliselt normaalsed väljendid tänase teismelise kõnepruugis. Sellised keelendid ei tohiks olla ei keelatud ega karistatavad. Keeleliselt ei ole siin kuskilt kinni hakata, ühtki piiri pole ületatud.

Kuidas sai direktor ja/või õpetaja sundida õpilast seda postitust kustutama? Ainult isikliku manipuleerimise ja ähvardamisega – ja see on juba ohtlik juhtum, see on midagi, mis tuleks vaatluse alla võtta.

Mis toimus, mida öeldi, kuidas veendi või sunniti noort inimest kustutama täiesti legaalset ja kellegi jaoks ehk sisukatki sotsiaalmeedia (NB! uus meedia! mis me sellest ka ei arvaks) postitust.

Teiseks: kedagi solvati? Kunstnikud on meil teada pehmekesed, isegi suured mehemürakad lähevad närvi, kui nende kunsti- või kirjandusteos kellelegi hambu jääb. Mõnes mõttes on koolilavastuseski osalejatele karastav väike kriitika, isegi, kui see on ebaõiglane.

Näidendi autor (emakeeleõpetaja) ei kannatanud ühe lause pikkust kriitilist avaldust? Piinlik! Mõni kunstnik peab lisaks anonüümsetele purkisittujaks-sõimamistele kommentaariumes-netiavarusis vastu võtma ka pasapanged proffidelt (tõsi, professionaalseid kriitikuid, kes sellest ka ära elaks, meil peaaegu ei olegi, on ägedaid asjaarmastajaid). Jah, kunstnike sääs, nagu õpetajate-arstide-ehitajate sääski, on ca 5-10% üliandekaid, kes teevadki ägedat asja. Suurem jagu kunstist ongi keskmine või keskpärane või jama, nii et tere tulemast, noored kriitikud!

Selle asemel, et õpilast rünnata, võiks katsuda kaasaegse teatri olemust seletada. Kui noort šokeerib etenduses erootiliselt laetud suudlemisstseen, siis kuidas võtab ta vastu suguühte imiteerimise nutella-topsiga või laval pea paljalt mudas aelevad näitlejad või jõuliselt erootilised stseenid filmides? Kas pole meil ikkagi probleemne, et interneedus (ja ühiskond) ise on ülepornografiseeritud, üleerotiseeritud, aga mõne filmi vaatamise keelame lastele täitsa ametlikult, sest sääl on intiimset armastust kujutatud? Ja vägivald vohab kõikjal.

Ühesõnaga, problemaatiline on noorte vastuvõtuvõime, orienteerumine tänases kunstis (mille näiteks või antinäiteks ma muidugi ei tihka Vinni-Pajusti koolitükki pidada, ma pole seda ju näinud, emakeeleõpetaja võis ju väga avangardse tüki kirjutada, kuigi ma ta reaktsioonide põhjal selle veidi kahtlen).

Edasi: mis on lubatud? Lugedes Vinni-Pajusti juhtumist artikleid, selgub, et koolis taunitakse paljastavad riietust ja avalikku intiimset läbikäimist (nt noorte armunute vahel), et valitseb säärane puritaanlik moraal. Küll aga ei taunita õpilase ähvardamist-hirmutamist? Tõesti-tõesti: mis on õpetajal arus – ühest küljest tahab ta oma õpilased justnagu juhtida vabaduse juurde (teeme julget kooliteatrit!), teisalt aga piirata nende väljendust avalikus ruumis? Et õpilased ei saa aru kunsti ja elu erinevusest? Aga kas meie alati saame?

Kultuuriruum on muutunud, arutelu, sotsiaalmeedia vohamine on üks osa sellest, on kunstiakti laiendus. Kriitikud on parimal juhul ka kunstnikud, vähemasti osalised protsessis. Väline loeb, kunstnik on alati rollis ja isegi avaliku elu süvakultuuriga mitteseotud tegelased ehitavad teadlikult oma rolle. Vaadakes seda ameerika kurja klouni, kes saatanlikul moel praegu võimu poole hiilib!

Aga kui luuletaja midagi ütleb – on ta sel hetkel luuletaja ja see on kõik ka luuletus või on ta siis tavakodanik, kes tööks lihtsalt teeb luulet, või on parajsti nii, nagu ta ise otsustab/kuulutab?

Näiteks Toomas Randlo astub Postimehes ka omamoodi purki: "Muidugi mõistan emakeeleõpetaja solvumist, sest kellelegi ei meeldi, kui tema loomingut halvustatakse. Kindlasti olid tal kõige õilsamad kavatsused, kui pani kaks õpilast laval amelema. Kõik teavad, et seks ja vägivald müüvad, seega loodan, et näidendis oli ka üks kõva lööming." Ta läheb kunstiteose kallale, millest tal pole aimugi, ja sarkasmitseb kunstis kujutatava kallal ilmaasjata. Muide, Nihilisti kamp ründab oma kodukal pöördumises otseselt ja nimeliselt ja väga rämedalt toda õpetajat.

Kui nüüd aus olla: õpetaja ähvardas, et võib õpilasest meediale ebameeldivaid seiku paljastada? Käskkiri ja peaaegu koolist ärasaatmise jutt? Kas kujutate ette olukorda: "Direktor ütles, et tüdruk läks oma naljaga üle piiri ja seetõttu sai ta ka käskkirja ebaõpilasliku käitumise pärast ning pidi säutsu kustutama. "Tüdruk on abiturient, temaga ei juhtu muidu midagi, laseme tal kooli lõpetada ja sellega on meie jaoks asi lõpetatud," lausus direktor.

Oot? "Laseme tal kooli lõpetada"? Mismõttes? Pidi säutsu kustutama? Miks ja kuidas? Kes sai teda sundida? Millega?

Mingit nalja, millega üle piiri minna, ei olnud. Oli sarkastiline-torkav märkus, oli ebaõiglane ülereaktsioon (koolivõimu poolt). Torm veeklaasist lõi aga üle ääre. Kui direktor ja õpetaja arvavad, et nad on selles loos õigesti või õiglaselt käitunud või leiavad, et nõnda, kuis ülal toodud, võib olukorda rahulikult ka meediale kirjeldada, on asjad mädad.

Ma tahaks nüüd seda lavastust ka näha. Ja tundub, et võiks Vinni-Pajustisse sõita, õpilastega natuke kaasaja teatrist ja kirjandusest rääkida, kuluks marjaks ära.

Toimetaja: Jaanika Valk



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: