Madli Pesti möödunud teatriaastast: 2015 oli väga naisrollide rohke ({{commentsTotal}})

Marika Vaarik
Marika Vaarik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ehkki teatriauhindade väljaandmisel mängib suurt rolli konkreetsete žüriiliikmete subjektiivne eksperthinnang, võib tulemuste põhjal siiski tuua välja ka üldisemaid tendentse teatrimaastikul.

"Maarika Vaarik on fenomen, tema kaks rolli üks hooaja alguses Savisaar ja teine hooaja lõpus kloun olid teatripildis nii eripärased, et torkasid silma. Kogu žüriile, et siin oli arvamus päris ühtne ja siia võib lisada, et 2015 aasta oli väga naisrollide rohke," ütles sõnalavastuste žürii liige Madli Pesti "Aktuaalsele kaamerale".

Parimaks teatrikriitikuks pärjatud Pille-Riin Purje leiab, et auhinnatute puhul sai läbivaks teatri kui ühiskonna mõtestaja teema.

"Eeskavas esitati sketš Viidingu-Rätsepa sketšist, kus küsiti, kas näitleja peab olema kodanik ja seesama kodaniku positsioon tuli laureaatide valikust välja, kui me mõtleme Jaak Printsi "Kodumaa karjeid" ja Maarika Vaariku "Savisaart", siis on seal ühelt poolt ühiskondlik sõnum väga tugev ja teiselt poolt ühendatud näitlejameisterlikkusega," ütles Purje.

Teatrite vahel auhindade jagunemist analüüsides torkab silma Tallinna suurte teatrite domineerimine: 26 preemiast jäi pealinna 21. Sõnalavastuste žürii esimees Ott Karulin ütles eile "Aktuaalsele kaamerale", et see on loogiline, et auhinnad jagunevad proportsionaalselt teatritele riigi poolt jagatud toetusele. Ka žürii liige Madli Pesti leiab, et siin on mõtlemisainet.

"Fakt ju on, et väiketeatrite rahastus on proportsionaalselt kordades ja kordades väiksem kui suurte teatrite rahastus. Vaatame nüüd edasi, kuidas Eesti teater hakkab liikuma, oleks äärmiselt kurvastav, kui me tõepoolest peaksime nentima, et raha määrab kunstilise taseme. Ma ei välistaks seda järeldust, natukene ennatlik on seda väita, sest väiketeatrite viimane laine on alles viimastel aastatel tekkinud ja esile kerkinud. Ma tõesti loodan tähelepanu pöörata sellele, et selline ebastabiilne ja ebaõiglane rahastamine ei ole kunstilise mitmekesiduse poolt," ütles ta.

Kui mõned aastat tagasi noppisid auhindu suurtest teatritest väiketruppidesse või vabakutseliseks läinud näitlejad-lavastajad, siis nüüd on tendents pigem vastupidine. "Eile auhinna galal oli tore vaadata, kuidas istusid kõrvuti Liina Vahtrik ja Tiina Tauraite, mõlemad Von Krahli teatri raudvara ja mõlemad nomineeritud naiskõrvalosa eest teatris NO99. Tendentsi, et Von Krahli teater tegutseb NO teatris, on märgata juba päris pikalt ja tegelikult on üks oluline tendents ka see, et väiketeatri tegijad liiguvad suurtesse teatritesse. Siin on nüüd see küsimus rahastuses, jällegi tuleb vaadata, kuidas see teatrimaastik edasi liigub, et seda täpsemalt analüüsida, aga kindlasti on see märgatav tendents, et väiketeatrite ärksad tegijad liiguvad suurematesse teatritesse näiteks Mart Kangro, vabakutseline lavastaja sai riiklikus teartris nominatsiooni," rääkis Pesti.

Eestlaste suurest armastusest - suveteatrist - jäi auhinnasõelale vaid ameerika melodraama "Grace ja Glorie", kust Ülle Kaljuste pääses peaosatäitja nominatsiooni ning Hilje Murel viis kaasa parima kõrvalosatäitja preemia. "Võib-olla ei olnud ka Eesti klassikat sellel suvel nii väga, mis on eluliselt vajalik ja meid hoidnud, aga loodame siis selle suve peale mis nüüd tuleb," avaldas Purje lootust.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: