Arvustus. Africaine 808 ehk kaks sakslast ja jaapani rütmimasin
Uus plaat
Africaine 808
"Basar" (Golf Channel)
8/10
Keeruline on defineerida seda stiili, millele nende kahe saksa kuti arvutid ja rütmimasin häälestatud on. Nimi viitab Aafrikale ja house’ile (vanakooli rütmimasin Roland 808 viitele tuginedes) ja mõlemat on "Basaril" täitsa arvestatavas koguses. Võiks arvata, et neile kahele sambale Africaine'i poisid põhiliselt nõjatuvadki, aga juba Facebooki lehelt lakoonilist bänditutvustust lugedes nähtub, et see pole nii. Ambitsioonid on globaalsemad, sest seal seisab nimelt: Africaine 808 on elektroonilise tantsumuusika projekt, mis baseerub ülemaailmsel, tuhandete aastate vanusel rütmimuusika ajalool. Öeldud on kõik ja mitte midagi. Ja lisatud veel igaks juhuks – no bullshit!
Plaati ennast kuulates loksub kõik paika. Kui mõni muusikaväljaanne ühelauselisi plaadiarvustusi avaldaks, siis see kirjeldus sobiks kõige paremini "Basari" kirjeldama küll. Siin on rütme igale põrandale ja diivanilegi, downtempo'st-dupstep'ist acid house'ini. Siin leidub Nigeeria rahvamuusika sämpleid, gospelit, cumbia't, parmupilli, jazzi, aga ka Põhja-Aafrikat ja tribal'it. Nii et korralik moodsa ja tantsulise maailmamuusika mikstuur, mille pealt sobib muusikat ette mängida nii Lagoses kui New Yorkis (viide loole "Lagos, New York", mis ilmus "Basari" tutvustaval kaheteisttollisel, aga on albumilt ülekohtuselt hoopis välja jäetud.
Selles žanris muusika tihti albumile ei jõua, vaid piirdub ühe-kahe looga kaheteisttollistega. Põhjus on tegelikult suhteliselt proosaline ja isegi kurb – nimelt järgitakse selles skeenes pigem klubimaailmas toimuvaid trende kui minnakse teemaga süvitsi. Kui Aafrika on moes, kraabitakse mõnelt Etioopia taadi vinüülilt tolm, näpatakse sämpel ja uus klubihitt on sündinud. Taolise suhtumisega on albumit kokku panna üpris keeruline ilma enda tausta mittetundmist reetmata. Eriti kui hetkel lõikavad profiiti ka päriselt Aafrikas originaalmaterjali kogumas käivad produtsendid (Acid Arab, Awsome Tapes From Africa) või siis kohapeal tehtud moodne biit (Kongo Mbongwana Star näiteks).
Aficaine 808 ei ürita üht ega teist. Meediast jooksis enne plaadi ilmumist läbi artikkel, mis tutvustas nende varase Aafrika elektroonika lemmikuid, aga see jättis otsad lahti. Näiteks William Onyeabor ja Francis Bebey sealt on viimase aja haip, mis viimaste aastate reissue’de tabelites on kõik tipud vallutanud ja mida müüakse ka Rahva Raamatu plaadilettidel. Ehk nad ei üritagi jätta muljet otse sündmuskohalt kokku kraabitud materjalist ega räägi põnevaid lugusid kogumisreisidelt eksootilistesse paikadesse. Valem on lihtne – kokku on miksitud kõik, mis meeldib ja mida kätte on saadud. Ilmselgelt on tüübid rohkem aega veetnud ööklubides või arvuti taga kui arhiivides, aga see ei ole etteheitvalt öeldud. "Basar" on moodsa maailmamuusika käsitlus, kus ühes loos eri kontinentidelt pärit sämplite kasutamine ei mõju odavalt ega pane pead ringi käima.
Sõnade kinnituseks plaadi parim lugu, hüpnootilise parmipillikäigu ja süntesaatorite kaskaadiga "Yes We Can’t", kaheksaminutine hape, Meisterjaan meets Herbie Hancock. No bullshit:
Toimetaja: Valner Valme