Esmakordselt tunnustati parimaid Eesti mõisate arendajaid ({{commentsTotal}})

Riigikogu kultuuripärandi ühenduse ja Eesti mõisate ühenduse eestvedamisel tunnustati täna Toompeal esmakordselt mõisakultuuri arendajaid.

Parim mõisaajaloo tutvustaja on Mati Raal, parimat mõisamajutust pakub Padise mõis, parim mõisaköök asub Põhjakal, parim mõisamajanduse esindaja on Atla mõis, parim kultuurimõis Ohtu mõis ja parim mõisa restaureerimistegu on Keila-Joa loss. Ühtekokku on Eestisse rajatud sajandite jooksul üle tuhande mõisaansambli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keeruline on praegu ette kujutada, kui kehvas seisus Keila-Joa loss veel mõne aasta eest oli. Kõige rohkem oli säilinud detaile just muusikaruumis, tsaariaegsete jooniste, sõjaeelsete fotode, meenutuste ja spetsialistide abiga asuti lossi restaureerima.

"Meil laabus algusest peale kõik väga hästi. Meil oli väga hea koostöö muinsuskaitsega, tänagi on hea koostöö ehitajatega. Meil läks kõik suurepäraselt. Me olime positiivsed ja me saime indu kogukonnalt ja see oligi see mootor," lausus mõisnik Andrei Dvorjaninov.

Restaureerimine kestis kaks ja pool aastat ja praegu on lõpetamisel tööd lossi teisel korrusel. Padise mõis on Keila-Joa lossile peaaegu et naaber. Parima majutaja tunnustuse lubab Karl von Ramm riputada administraatori laua juurde, nähtavale kohale.

Padise ei ole hotell, vaid öömajalisi võetakse vastu kui perekonna sõpru, selgitas von Ramm. Igal toal on ka oma nimi ja need nimed pole laest võetud. "Need on kõik minu vanavanemad ja sugulased ja kõik need nimed on võetud meie mälestustest," ütles von Ramm.

Ajaloost on teada, et von Rammide suguvõsa asus Padisele elama 1622. aastal ning selle kandi olulisemad sündmused olid sellest ajast alates just Padise mõisa ja von Rammide tegemistega seotud. Karl von Ramm kolis Eestisse Ameerika Ühendriikidest, et ehitada üles Padise mõis, arendada majutust ja õpetada kohalikus koolis inglise keelt. "Siin on nii palju võimalusi tegelikult. Rohkem isegi kui Ameerikas," arvas ta.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: