Tristan Priimägi jagas taaskord filmisoovitusi
Tristan Priimägi
"Päevad, mis ajasid segadusse"
"See on nagu antropoloogiline uurimus 90ndatel laiemalt levinud inimliigist, keda on kutsutud jõmmideks või ossideks. Valitses tugevama õigus, foon oli selline, et ikkagi brutaalsus võimutses ja võidutses. Ja selles mõttes oli see üsnagi jälk aeg minu meelest, kuna argumendiks oli pealiskaudne jobusus. Loomariigi seadused kuidagi nagu hakkasid kehtima ja seadus ei toetanud seda suures osas. Ta on selline sinisilmne vaimustuses pilk sellele natukene perspektiivitule kulgemisele. See ongi nagu pigem kulg läbi nende samade päevade ja vaataja samamoodi mingis mõttes kaotab ka nagu ajataju nagu need tüübidki, kelle elu kulges ühest sündmusest teise, ilma et sellel elulgi oleks mingisugune suurem struktuur või perspektiiv. Minu meelest on selle filmil väga hea energia ja kulg ja see kumab läbi. Ma ütleks, et Eesti selle aasta parim film seni."
"Tüdruk läheb öösel üksi koju"
"Pärsiakeelne Iraani mustvalge film, mille žanrimääratlust on tegelikult väga keeruline leida. Ta on justkui vampiirifilm, western, noortefilm, romantika ja kõik kuidagi kokku pandud. Selle filmi mõte on minu meelest see, et see postapokalüptiline maailm ei ole mingi tulevikuperspektiiv, vaid me juba elame seda hävingujärgset elu. Ja selles kõledas keskkonnas me oleme kõik mingis mõttes nagu vampiirid, kupeldajad, sõltlased, prostituudid ja kaupleme tunnetega, inimestega, vahetame teeneid või mingisuguseid egoistlikke soove ja ihasid. Ja mis sellest filmist, siis kumama jääb on see, et see, mis päästab, on armastus."
"Printsess Mononoke"
"Fantastilised olendid, tugev ökosõnum ja hästi selge humanistlik foon."
Toimetaja: Madis Laur