Luuletus: Toomas Raudam. Lahkumine
22. aprillil on Eesti Kirjanike Liidu üldkoosolek. Toomas Raudam kirjutas sel puhul luuletuse.
kui mina 1983 kirjanike liitu astusin
haigusest ei räägitud
ainult tervisest
soovitusi pidi olema 3
sain kõigilt kellelt küsisin
v. a. P.-E. Rummo
ma olen juhatuses
ei saa sulle anda
ta oli väga sõbralik
Endel Mallene
Jaan Kruusvall
Andres Langemets
Kaks tegid lühidalt
Nagu kunagi komsomoli
Soovitan ja kõik
Jaan kirjutas pikemalt
Ta hoolis minust
Kaks on läinud
Kolmas minemas
(nagu ma isegi)
Vastuvõtukomisjonis olid
Beekman
Jõerüüt
ja veel keegi kolmas
aga ta oli läinud
välja
minu käest küsiti
mis on mu järgmise raamatu
pealkiri
miks mitte kirjutada memuaare
kui oled veel noor
selle peale naerdi
sõbralikult
küsiti et ega ma ei kavatse ära surra
ei
ei
ei
ukse taga küsis mu käest Varblane
et mida mu käest küsiti
Kas kavatsete ikka realismi edasi arendada?
Ja mida sa vastasid?
tundis Hannes huvi
Jah, haiget realismi
väga haiget
Ja kas jäädi rahule?
Muidugi, kirjanikud on ju kõik haiged
mõni veel pealekauba kommunist
Nagu ka neil
on minul oma haiguse kohta
paber
tasub astuda
Värb ehmus sellest ära
Kuus aastat ei astunud
Astus 1989
Siis olid kõik võrdselt haiged
Hullusärke jagati tasuta
Nagu ka sulepäid
millega sai südamelt
ilma liigse keerutamise
ja kunstita
kõik ära öeldud
Mina võtsin 2 särki
ja 3 sulepead
Sulepead kuluvad kiiremini
kui särgid
Varblane jäi omadest ilma
Oli Tartus täis
Tartusse saadeti
särke ja sulepäid
õige mitu kasti
Aga jaotus olevat olnud
ebaproportsionaalne ja
ülikiire
kui Kalju Saaber Rakverest
kohale jõudis
oli plats puhas
Kalju ei heitnud meelt
käis õllekast läbi
nägi seal Tootmaad Tõrvast
Sina ka
Mina ka
Jäid ilma
Tühja kah
Kalju tegi Todile kannu õlut välja
ja Todi tegi Kaljule
ja nii veel paar ringi
ja siis sõitis Kalju koju tagasi
oma särk on hingele lähemal
ja kui tint otsa lõpeb
võib viru verega edasi kirjutada
Todi kirjutab tõrvaga
Nii tekkis lõhe
Tallinna ja Tartu vahele
Sealt üle ei saa siiani keegi
ainult prisked eluaegsed esimehed
ja asendamatud asjamehed
vahetevahel rändavad
üle ragiseva purde
Keda kohal polnud
jäi ilma
Nagu ka Tallinnas
Tunni ajaga oli kõik otsas
Mul on muide saajatest nimekiri
Kopeerisin selle endale
Litfondi esimehe lauasahtlist
Teda enam pole
Ta on läinud
Ja Kuku klubis ka ühtteist räägiti
Aga ma ei hakka seda avaldama
Ei näe mingit mõtet
Parem müün selle maha venelastele
kui nad ükskord tulevad
Kuradi Kiva
Miks ta mulle Viinahavvale
midagi ei toonud
kurtis mulle hiljem Varblane
Ta ju teadis
et ma seal olen
Kival oli raha vaja
äris särgid maha
sulepea on tal niigi veres
Aga ikkagi
küll on tore elada
kui pole kunsti
kui kõik kirjanikud on
võrdselt haiged
läinud või minemas
ja pagulasi ka veel pole
esimene pagulaskirjanik
saab minu käest särgi
ja sulepea
ja ma õpetan talle
kuidas kirjutada avaldusi
kulkale
nii et jääks mulje
treenitud kirjutamislihastest
näppudest ja nibudest
kust lüpstakse esmaklassilist teksti
jõust ja ilust
Selleks on vaja hapnenud südametunnistust
mis on õpitav
nagu ka haige või hull olemine
Küll ta siis kuidagi ära elab
mina ju olen
elanud
Miks on liidust lahkuda
raskem
kui elust
Toimetaja: Valner Valme