Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Live-elamus: Armsalt plahvatuslik Kate Boy

Kate Boy
Kate Boy Autor/allikas: Kaspar Viilup

Kontsertelamus
Kate Boy
Rock Cafe
23. aprill

2015. aasta Tallinn Music Weekil sain ma suure üllatuse osaliseks. Läksin Rock Cafesse pigem samal showcase'il esinenud Lexsoul Dancemachine'i pärast, kuid jäin ootama ka õhtu peaesinejat, kelleks oligi Kate Boy. Olin kursis nende singliga "Northern Lights", mida olin ehk aastake varem kuulnud, kuid muud midagi. Erilisi ootusi ei olnud ning neile eelnenud Super Hot Cosmos Blues Band ajas vaid haigutama - igasugune lootus tempokaks õhtuks oli kadunud. Kuniks...

Nad võlusid esimeste hetkedega ning olles neid nüüdseks näinud juba kolm korda, ei ole see võlu siiani kadunud. Erinevalt paljudest noortest indie-bändidest (võtame siis kas Daughteri, NONONO või SOAK'i) ei ole Kate Boy esinemine tuim ja staatiline varvastejõllitamine ning sissepoole elamine. Nad tahavad enda energilist ja tugevate süntidega elektropoppi publiku jagada ning neile meeldib, kui inimesed tantsivad. Kuigi nende kontsert on võib-olla pisut nagu produkt (näiteks kõlavad nad laivis identselt plaadiversiooniga), siis on see üks neist toodetest, mille järgi ma oleks ikka ja jälle valmis poodi minema. Äkki hakkavad nad vaikselt ka uut loomingut tegema, sest kõik albumi "One" lood on nüüdseks juba puruks kuulatud. So free ourselves don't let nobody take control.

Mulle seostub Kate Boy'ga alati teatav turvalisus. Kui nad astuvad lavale, siis tunnen end nagu kodus - nad oleks justkui minu sõbrad, keda ma alati kuulata võin ning kelle naeratus ning sära silmis pakub mulle erilist rahulolu. Neist kiirgab positiivsust ning tehnilisest küljest on nad enda muusikaga praeguseks piisavalt hästi kursis, et see ei nõua neilt enam erilist tähelepanu ehk Kate Akhursti pehme vokaal ja Markus Dextegeni rahutu trummimasin paljastuvad kuulajate ees nagu muuseas. Kergelt. Ning see lasebki seda nautida. See ei ole virtuooslik ja pingutatud etteaste, vaid lihtsalt kaks inimest teevad seda, mis neile kuratlikult meeldib. Mulle meeldib ka!

Nagu ma laivil nägin, siis ei ole mina ka ainus mees, kes on armunud bändi juhtfiguuri Kate Akhursti. Esireas olevad mehed tundusid olevat otsekui eelistanud Rock Cafe kontsertsaali tolleks õhtuks stripiklubile, et laval oleva naise ees juubeldada ning näppe visata. Muusika neid väga ei huvitanud, aga vähemalt said üheks õhtuks neist koledatest urgastest välja. Äkki lõpuks ostavad ka Kate Boy plaadi, mis on kindlasti neid mõnd eurot väärt. Tallinn Music Week tõi nad juba teist korda Eestisse ning kui see juhtub uuesti, siis olen ma jälle kohal. Armas ja kodune, kuid tohutult energiline kontsert.

PS! Lugege kindlasti ka Kärt Kelderi intervjuud bändiga - nad on ikka nii armsad!

PSPS! Saadan kõige pimedamatesse ja vastikumatesse kohtadesse need haiged kontserdikülastajad, kes arvavad, et lugude ning vahetekstide ajal võiks valju häälega rääkida. Jää koju järgmine kord, palun!

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: