Lätis taasavati rahvusliku kunstimuuseumi peahoone ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Lätis taasavati täna, iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise 26. aastapäeval kunstimuuseumi peahoone. Rohkem kui sajandivanuse maja ajaloos lõppes kõige põhjalikum renoveerimisaeg, mis andis juurde uut näitusepinda ja toob paremini esile hoone arhitektuurse eripära.

Samas on muuseumis kasutatud palju tänapäevaseid interaktiivseid lahendusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kunstimuuseum on rahvusraamatukogu kõrval teine oluline Läti kultuuri sümbol. Kui raamatukogu asub nüüd Daugava kaldal uues hoones, siis tänasel pidupäeval pääses rahvas mitme renoveerimiseks suletud aasta järel taas uudistama 111 aasta vanust kunstimuuseumi peahoonet. See on nüüd vana hea arhitrektuurisümboli kõrval ka interaktiivne muuseum.

Kokku näeb kunsti seitsmel korrusel, sest avatud on ka viies, kuppelkorrus ja kaks maa-alust korrust uute näitusesaalidega. Rekonstrueerimist, restaureerimist ja juurdeehitust juhtis Leedu arhitektuuribüroo Processoffice ja arhitekt Vytatutas Biekša. Uuendamine maksis 30 miljonit eurot.

"Viiel päeval - 6.-12.detsembrini - tegime tühja maja külastajaile lahti. Siis levis Riias anekdoot, et kunst ei vaja ruume, vaid ruumid vajavad kunsti. Maja külastas 125 000 inimest!" ütles Läti rahvusliku kunstimuuseumi direktor.

Püsiväljapanekuna saab mitmel korrusel näha Läti kunsti 19.-20.sajandil, kusjuures esimest korda näidatakse Teise maailmasõja lõpust 2000.aastani valminud töid. Uues maa-aluses näitusesaalis on aga Läti kunstiklassiku Miervaldis Polise personaalnäitus "Illusioon kui tõelisus". Seal on väljas üle 200 Polise töö, nende seas paljude Läti tuntud inimeste portreed.

"Oluline on mõista, et kultuurikeskkond, milles elame, mõjutab, millisena paistame mujalt maailmast vaadates. Korrastatud kultuurikeskkond aitab maailmal meid näha," ütles Läti kultuuriminister Dace Melbarde.

Täna taasavatud peamaja on esimene spetsiaalselt kunstimuuseumi jaoks tehtud ehitis Balti riikides. Kokku paikneb Läti kunstimuuseum viies hoones.

Toimetaja: Jaanika Valk



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: