Neljale professorile pühendatakse Toomemäel heade mõtete pingid ({{commentsTotal}})

Juri Lotman
Juri Lotman Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korda järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Toimetaja: Jaanika Valk



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: