Nithikul Nimkulrati näitus küsib, miks Islandil puid ei ole ({{commentsTotal}})

Neljapäeval 19. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Nithikul Nimkulrati näitus "Valge mets".

"Valge metsa" kasvatamine algas 2008. aasta juulis Islandil Reykjavikis, kui Nithikul töötas kunstnikuna residentuuris Islandi Visuaalkunstnike Assotsiatsioonis (SÍM). Inspiratsiooni otsides mööda maad ringi reisides ning kogedes Islandi imelist maastikku, tekkis tal küsimus – Miks pole Islandil puid? Erinevalt Islandist on Soomes – riigis, mis asub Islandiga samal kontinendil – rikkalikult metsa, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. Tekstiilikunstniku ja disainerina, kes oli Soomes elanud üle kümne aasta, oli Nithikul sellest nähtusest lummatud. Olles teemat edasi uurinud, sai ta teada, et Island on püüdnud oma metsi taaselustada, kuid tugeva tuule ja vähese päikese tõttu kasvavad puud väga aeglaselt (ainult 5cm aastas). Selleks, et nende missioonile ideeliselt kaasa aidata, valmis töö "Kask“. Selle loomisel on kasutatud pabernööri kui Soome metsade toodet selleks, et kujutada kasvavate puude või Islandi metsade algust. Pärast kaht aastat, mis kulus "Kase“ loomiseks, on Nithikul metsa jätkuvalt kasvatanud.

Esimese puu valmistamiseks selles tehnikas kulus mul 2 aastat," ütles kunstnik Nithikul Nimkulrati "Aktuaalsele kaamerale". "Minu sõnum on, et käsitsi pabernöörist puu kasvatamine võtab 2 aastat, tegelikult kulub ühe puu suureks kasvamiseks aga 100 aastat."

Sellest ajast alates on "Valge mets“ aeglaselt kasvanud. Aeglane kasvamine kannab keskkonnateemalist sõnumit – kuigi "Valge metsa“ kasvatamisprotsess nõuab tohutult aega ja kannatust, võtab tegeliku metsa kasvamine veel palju kauem aega, nõuab suuremaid jõupingutusi ja ühist panus.

"Valge mets“ on olnud eksponeeritud Berliinis (2012) ja Londonis (2013). Nüüd saab seda näha Tallinnas – linnas, kus see on kasvanud praegu.

Nithikul Nimkulrat on tekstiilidisaini professor ning Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna juhataja. Nithikulile on omistatud teaduskraadid Doctor of Arts (2009) ja Master of Arts (2002) Aalto University School of Arts, Design and Architecture (Soome) ja bakalaureusekraad Chulalongkorni Tööstusdisaini Ülikoolis (1997, Tai). Rahvusvaheliselt on ta eksponeeritud oma töid üle kümne aasta ning töötanud teadurina ja õppejõuna ülikoolides Soomes, Suurbritannias ning nüüd Eestis.

Näitus jääb HOP galeriis avatuks 30. maini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: