Kunstimuuseumi suures saalis välja pandud "Fotorealism. 50 aastat hüperrealistlikku maali" pakub mastaapse pildi hüperrealismi rahvusvahelisest arengust. Neljandal korrusel eksponeeritav "Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis" kirjeldab selle stiili mõjusid ja peegeldust eesti kunstielule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suure saali näitus otsib stiililst puhtust, seda kui kaugele maalikunst võib foto imiteerimises minna ja eesti näitus näitab hübriidsust. See hübriidsus ja erinevate stiilide sidumine oli eesti hüpperrealismile väga iseloomulik. See iseenesest väga ameerikalik kunstivool saavutas siin väga suure populaarsuse, kandis kõige erinevamaid vilju ja seostus ka väga erinevate suundadega. Siin ei saa öelda, et sellel kunstil oleks üks sisu, siin pigem ringlevad teatud motiivid, ringlevad teatud stiilivõtted ja otsivad omale kohta tolleses nõukogude kunstielus," selgitas kunstiteadlane ja kuraator Anu Allas.

Allas lisas, et talle meeldib näitusel see vanem osa, kus on näha, et kunstnik alles otsib kasutusviisi sellele tehnikale. "Hitid võib-olla Jaan Elkeni "Kalinini rajoonis", millele Maarit Murka on teinud kaveri ja korranud Elkeni motiivi. Üks hitt on kindlasti Miljard Kilgi "Kadunud poja tagasitulek", mis on tehtud Rembrandti "Kadunud poja tagasituleku" järgi ja see stseen on asetatud tollasesse 1970ndate keskkonda," kirjeldas ta.

Kunstnik Kaido Ole lisas, et Lääne näidete puhu läks uus asi lahjemaks, totakamaks ja nõmedamaks. "Kontseptsioon kadus ära ja seal oli täiesti süüdimatu ükskõik, mis põhjusel tehtud lõbu sellest, et teeme veel täpsemalt ja kama kaks, mis seal pildil on, aga me teeme kohutaval täpselt mingisuguseid asju. See oli suhteliselt arulage tehnikatulevärk, aga mulle tundub, et nüüd küll Eesti näidete puhul on see päris heas tasakaalus, et on olemas mõte ja teostus on läinud ka paremaks," arvas Ole.

Rahvusvaheline hüperrealismi näitus on avatud kuni juuni keskpaigani, Eestit puudutav ekspositsioon jääb lahti kuni oktoobri keskpaigani.