Kai Aareleid uuest raamatust: mul oli soov jutustada perioodist, kus ma ise elanud ei ole ({{commentsTotal}})

Kirjanik Kai Aareleid andis välja enda teise romaani "Linna põletamine", mis räägib 1960. ja 1970. aastate Tartust - "Kirjandusministeeriumis" rääkis ta lähemalt nii enda teosest kui ka kirjandusest laiemalt.

Enda värske romaani "Linnade põletamine" täpset algust ei osanud Kai Aareleid "Kirjandusministeeriumis" välja tuua. "Algusi on mitu, millest üks on kindlasti aeg ning soov jutustada perioodist, kus ma ise ei ole elanud, mis on aga minu elus paratamatult olemas olnud läbi nende inimeste, kes on sellest mulle jutustanud ja enne mind lahkunud," ütles Aareleid ja tõi välja, et teiseks oluliseks aspektiks on koht. "Raamat asetub suurel määral ühte-kahte kvartalisse Tartus Vana-Vanemuise lähedal," tõdes ta ja mainis, et ta ise elas seal esimesed viis eluaastat, kuid kaotas siis enda kodu. "See minu kunagine kodu on aga ikka alles ning "Linnade põletamine" ongi teatud mõttes igatsus selle kodu järgi."

Tartu kadunud perioodi, milles ta ise elanud ei ole, leidis ta üles kõrvadega. "Ma kuulasin lugusid ja kui inimestel paluda rääkida, siis tuleb üles üllatavaid pisiasju, sest inimesed tegelikult tahavad rääkida - samuti tuhnisin pisut vanades ajalehtedes ja arhiivis," sõnas kirjanik ja nentis, et heaks allikaks on ka vanad fotod, mille abil on hea just dateerida. "Inimese aju on üllatavalt lünklik, kuid fotod, mis on pärit Photoshopi-eelsest ajast, ei valeta ja aitavad üsna täpselt dateerida sündmuse, mida inimesed enam ei mäleta." Raamatus olevad fotod pärinevad nii arhiivist kui ka sõprade ja tuttavate erakogudest.

Tegelaste saatuse, kuidas neil raamatus läheb, valivad teose tegelased Kai Aareleiu arvates mingil hetkel ise. "Ma ei tahaks öelda nii tavaliselt, et mingil hetkel hakkab lugu enda elu elama, aga ma pean nentima, et mingil hetkel hakkavad tegelased küll dikteerima, mida saab ja mida ei saa autor endale loo raamides lubada." Samuti peab kirjanik keeruliseks teose juures õige vaatepunki ning tooni leidmist. "Ma arvan aga, et igal autoril on talle omane tonaalsus, millest on raske ümber minna - ma võiksin otsustada, et ma kirjutan komöödia, aga ma arvan, et sellest saaks kõige rohkem ikkagi tragikomöödia," kinnitas kirjanik Kai Aareleid.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: