Arhitekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil: vastuvõtt on olnud väga palav ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar avas täna 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti paviljoni. Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Balti paviljon asub spordihoones, mis on väga strateegilise koha peal ja kõik inimesed, kes on teel kuraatorinäitusele, jalutavad Balti paviljonist mööda ja astuvad sealt läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme selle täiesti pea peale pööranud, see on tundmatuseni muutunud, isegi kohalikud inimesed ei tunne enam maja ära. Kõik on ilusasti valmis ja vastuvõtt on olnud väga palav nii kunsti- kui ka kultuurivaldkonnas ja kohalikus Veneetsia kogukonnas," rääkis arhitekt Johan Tali.

Esmakordne Baltimaade ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eesti, Läti ja Leedu loovisikute ja organisatsioonide teadmised ja loomingu. Märksõnad inerts, tegelikkus, regioon, horisont ja tsivilisatsioon pakuvad põneva sissevaate Balti regioonis toimunud muutustesse viimastel aastakümnetel.

"Kontseptuaalne mõte on vaadata natukene teise pilguga ühte suurt territooriumi, mitte riigipiiride piires, vaid minna kaugemale. Ruum ei tunne riigipiire, see on inimeste poolt sinna pandud. Meie eesmärk on pakkuda erinevaid vaatenurki, kuidas võiks edasi arendada uut arhitektuuri," selgitas Tali.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul annab Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine meie arhitektidele ja kuraatoritele väga väärtusliku rahvusvahelise kogemuse. "Baltimaade ühispaviljon märgib meie kultuuriruumi avatust ja võimet rääkida kaasa elukeskkonna arendamise küsimustes mitte ainult selles regioonis, vaid laiemal rahvusvahelisel tasandil. See aitab mõista, kuidas meie praktika elukeskkonna arendamisel erineb teiste riikide tavadest," rääkis Saar. Minister lisas, et hea arhitektuur nõuab loojalt samaaegselt nii reaalsustaju kui ka kujutlusvõimet ning Balti paviljon esitleb köitvalt mõlemat.

Balti riikide väljapanek keskendub täpsemalt sellele, kuidas meie piirkonna areng suhestub arhitektuuris ja linnaehituses ning keskkonnakaitses ja innovatsioonis mujal maailmas toimuvaga. Näitusel on keskmes kolme riigi ühised keskkonda mõjutavad ettevõtmised nagu Rail Balticu raudteeprojekt, ligipääs Läänemere veeteedele või ka energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega.

Näituse rahvusvahelises kuraatormeeskonnas esindab Eestit arhitekt Johan Tali. Balti Paviljoni Eesti komissar on Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, produtsent on Eesti Arhitektuurikeskus ning projektijuht Karin Kahre. Näituseprojekt osutus valituks igas Balti riigis toimunud avatud kuraatorvõistluse tulemusena.

Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Toimetaja: Kaspar Viilup/Rutt Ernits



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: