Donna Leon: lapsehoidjaühiskond tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde ({{commentsTotal}})

Kirjandusfestival Head Read tõi Tallinnasse kokku kuulsaid literaate meilt ja mujalt. Teiste hulgas saabus Eestimaa pealinna ka üks tänapäeva tuntuimaid krimikirjanikke, populaarsete komissar Brunetti lugude autor Donna Leon.

Kuulus krimikirjanik rääkis saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" toimetaja Arni Alandiga Brunetti lugudest ja neile värvika tausta moodustavast itaallaste ellusuhtumisest.

Brunetti lugude sündmuspaik on Veneetsia - linn, kus USA päritolu Leon ka ise elab. Tahtmisega seal rahulikult edasi elada selgitab ta ka oma kuulsat, kuid ekstsentrilisena tunduvat soovi, et Brunetti lugusid tema eluajal Itaalia keelde tõlkida ei tohi.

"Nii kaua, kui ma saan vältida kuulsaks saamist seal, kus ma elan, seni ma seda väldin, sest ma pole veel kunagi näinud sellest kellelegi midagi head tõusmas. Mõned inimesed on pärast kuulsaks saamist rahule ka jäetud, teised jällegi mitte. Sestap, kuni ma saan vältida seda kiusatust, seni pean ma paremaks nii toimida," selgitas kirjanik.

Brunetti lugudes ei võidutse õiglus kohtusaalis, vaid lood leiavad enamasti lahenduse Brunetti krahvist äia sekkumisel. Autori sõnul peegeldab see maailma tegelikkust, kus piisavalt mõjukad pahad pea kunagi õiglast karistust ei saa.

"Pinochet suri õnnelikult kodus voodis. Mul on meeles üks pilt, kuidas Pinochet saab paavsti käest oblaadi, saab armulauda, ajal, mil ta vastutas Tšiili valitsuse hävitamise eest. Minu arust on see hea näide tegelikkuse kohta. Me võime öelda, et on suurepärane, kui kõik pahad pannakse vangi, aga kus seda tegelikult juhtub? Nimetage mulle mõni kuulus poliitik või väga-väga jõukas isik, kes on vangi pandud," rääkis ta.

Leoni romaanidest vastu vaatav Veneetsia mõnus tegelikkus on aga miski, mis protestantliku Põhja-Euroopa, paraku ka Eesti ühiskonnast järjest enam kaduma kipub. Siin kaldutakse kõike järsult reguleerima, paljutki mõnusat, kuid tervisele kahjulikku lihtsalt ära keelama. Leoni hinnangul võib taoline lapsehoidjaühiskond probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitada.

"Võtta lonks oma isa veini, ma arvan, et see on miski, mida enamik lapsi tahab teha ja teebki, kui vanemad lubavad. Ja ma arvan, et kui lapsed kasvavad üles segaste ideedega joomisest, kui see ära keelatakse, nagu inglased ja iirlased üritavad teha, tekkib väga tõsiseid probleeme alkoholismiga, nagu inglastel ja iirlastel ka on. Itaallastel ei ole,"
põhjendas ta.

Järskude keeldude asemel on tunnustatud kirjaniku meelest palju targem lõimida lapsed täiskasvanute seltskonda, kus nad ise õpivad elust aru saama.

"Itaallastel on kinnisidee toidust, söömisest. See on nende jaoks kesksel kohal. Einestamine, eriti koos perekonna ja sõpradega, on möödapääsmatu hea elu jaoks. Ja kui sa siis võtad einet koos oma perekonnaga, läheb käima protsess, mille käigus lapsed õpivad mitte ainult kuidas süüa, mitte metslaste kombel vaid tsiviliseeritud inimeste kombel, noa ja kahvliga ja toitu tükeldades, vaid nad pühendatakse ka täiskasvanute vestlusse. Nad kuulevad kaht täiskasvanut, kolme täiskasvanut, nelja täiskasvanut, viit täiskasvanut. Nad kuulevad täiskasvanute vestlust. Niimoodi on nad juba väikeste lastena kaasatud olukorda, milles võimukad inimesed, vanemad, vanavanemad, räägivad probleemidest, asjadest," arutles Leon.

Donna Leon paneb eestlastele südamele, et nad ühiste perelõunate traditsiooni - seal, kus see veel säilinud on - välja surra ei laseks.

Toimetaja: Laur Viirand



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: