EKA tudengid kirjutasid Priit Pärna kaitseks ühispöördumise ({{commentsTotal}})

Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid on nördinud, et ülikooli nõukogu ei hääletanud õppejõud Priit Pärna animatsiooniosakonna juhatajaks ja professoriks. Endised ja praegused üliõpilaased kirjutasid pärast kohtumist rektor Mart Kalmuga Pärna kaitseks ühispöördumise.

49 animatsiooni osakonna endist ja praegust tudengit avaldavad ühispöördumises toetust Priit Pärna unikaalsele õppemetoodikale, mis meelitab Eestisse õppima ka tudengeid kaugetest maadest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tulin Eestisse kaugelt Hongkongist. See oli kaalutletud otsus, ma kogusin raha ja küsisin vanematelt luba. Eesti ei ole suvaline koht Euroopas, vaid ma tulin siia Priit Pärna stsenaristika loengu ja tema filosoofia pärast. Me teeme animafilme ja animatsiooni õpetus ei ole Euroopas just väga levinud, eriti käsitöötehnikate õpetamine," rääkis animatsiooni osakonna tudeng Aggie.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul ei kahtle keegi, et Priit Pärna näol on tegemist suure kunstnikuga, kuid ülikool nõuab osakonnajuhatajalt ja professorilt ka palju muid oskusi. Lisaks tunneb Kalm muret, et ühe koolkonna järgi õpetamine võib saada eesti animatsioonile saatuslikuks.

"Suurtes maades on ühes linnas üks kunstikool, kus on üks koolkond ja teises linnas teine kunstikoolkond, aga kui me peame kogu maailma tarkust peegeldama ühes koolis, siis me peaksime andma üliõpilastele võimaluse leida oma tee, valides mitme erisuunalise mentori vahel. Selline ühe suletud koolkonna järgi õpetamine võib sellele kunsti kitsamale valdkonnale Eesti oludes muutuda saatuslikuks," rääkis Kalm.

Priit Pärn pakub välja kaks versiooni, miks teda osakonnajuhatajaks ja professoriks ei valitud.

"Üks versioon võiks olla, et seda kohta valmistati ette kellelegi, kes hüppas alt ära või juhtus midagi muud, aga rong oli liikvele pandud. Teine versioon on, et keegi tahtis minust lahti saada, olles piisavalt kõrgel positsioonil," arutles Pärn.

Üliõpilased praeguse seisuga Pärnale võrdväärset asendajat ei näe.

"Minu meelest Priit Pärnale ei ole asendajat võtta, aga meile on juba jõudnud sellised kuuldused, et tema asemele pakutakse ehk Priit Tenderit," ütles animatsiooni osakonna tudeng Yyhely Hälvin.

Rektor Mart Kalmu sõnul pakub ülikool Pärnale võimaluse poolelioleva magistrikursuse lõpuni viimist. Mitmed sel kevadel sisseastumiskatsed läbinud välistudengid kaaluvad aga õppekohtadest loobumist.

 

Toimetaja: Merili Nael



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: