Kaspar Viilup: Pseudo-õlinäppude suurbrändi paroodia
Ma ei ole mingi autofänn. Mul ei ole lube ning ega ma autodest midagi ei tea. Sellele vaatamata olen juba aastaid BBC hitt-saate "Top Gear" fänn. Aga mitte autode pärast, vaid hubase ja sooja olemise pärast, mida ma sealt saan. See on fenomen.
"Top Geari" fenomenil on kindlasti mitmeid tahkusid. Suurim ja olulisim osa sellest oli inimesed. Rõhutan, "oli", sest möödunud pühapäeval jõudis eetrisse esimene episood, kus olid saatejuhtide Jeremy Clarksoni (esikaabakas, pikk radikaalne ülbik), James May (igav vana lontrus, kelle on kõigest ükskõik) ja Richard Hammondi (noor ja erksa vaimuga tegelane, kes enda väiksuse ja saamatuse tõttu oli alati peksualune) asemel ekraanile Briti ärimees ja produtsent Chris Evans ning USA kustunud koomik Matt LeBlanc. Ma arvasin, et see saab olema halb, kuid ei kujutanud täpselt ette, miks. See oli halvem veel.
Clarksoni, May ja Hammondi kolmik oli üks telemaailma tugevamaid brände. Sarnaselt võiks öelda, et tegelikult me ei vaataks pisut sisutühja Ameerika jutusaadet, kui seda ei juhiks Ellen DeGeneres. Meid ei huvitaks väga ka suusatamine, kui seda ei kommenteeriks Lembitu Kuuse. BBC tiim üritas aga müüa meile sama brändi all teist toodet. Umbes nagu Coca-Cola pudelis ostaksid Pepsit. Neli miljonit briti televaatajat läks õnge, aga need numbrid langevad. Ma olen selles kindel. Briti riigitelevisiooni ehitatud lõks oli üsna habras ja lõtv. Ning mingil veidral kombel üritas olla nii mitte-briti, kui võimalik.
Chris Evans on hüperaktiivne rikkur, kes lihtsalt kargab mööda tele-ekraani ringi ja teeb igal hetkel vaatajale selgeks, kui lahe mees ta tegelikult ikkagi on. Jah, Clarkson oli ka rikas ja ta näitas samamoodi, et ta on äge tegelane - ilmselt oli ta isegi veel suurem tõbras. Kõik oleks justkui samamoodi. Kuid vaatamata Evansi briti juurtele, üritas ta seda igal hetkel varjata. Teha universaalseid nalju, olla poliitiliselt korrektne, vehkida kätega ja ajada keelt suust välja nagu Conan O'Brien ehk Briti Ühendkuningriigi suurim ülemaailmne turunduskampaania üritati muuta läänelikuks. Miks? Sellele küsimusele vastab loodetavasti järgmine episood. Kui vastab...
Ja siis jõuame me Matt LeBlancini. Ausalt, jää pensionile. Või lihtsalt tee mingeid C-kategooria komöödiasarju, sest sinu päevad meediapildis on tõesti loetud. Teda ei huvita absoluutselt autod, ta naljad kõlavad toorelt nagu 10-aastaste poiste vestlus koolivahetunnis ning ta olek saatejuhina on sarnane Peep Taimlaga. Mind huvitab ausalt, et kuidas produtsendid üldse temani jõudsid? Mitte keegi Briti teleinimestest ei soovinud Chris Evansiga koostööd teha ja siis võeti üks Ameerika vanamees? Nii halb, nii-nii halb. Mingitel hetkedel oli tunne, nuag vaataks mingit läbikukkunud Kreisiraadio nalja. Keegi üritab suurima vaevaga paroodiat teha, aga see on nii ebanaljakas, et hakkab lausa füüsiliselt valus.
Ehk "Top Geari" fenomeni olulisim tahk oli ära lahustatud. Nagu vaataks James Bondi filmi ilma Bondita. Seal on veel alles Bondi tüdrukud (antud juhul fiktiivne rallisõitja Stig), suurel hulgal action'it ("Top Gear" kontekstis tipptasemeni lihvitud seikluslikud väljasõidud) ja kõiksugu vidinad (sarja mõttes võimsad autod), aga miks ma seda siis ikkagi vaatan. Kas need asjad eraldi huvitavad mind? Kas "Top Geari" fenomenis on midagi veel?
Võib-olla pisut. Me ei saa eitada, et tegu on suurejoonelise teleproduktsiooniga, kus taga on meeletult raha. See külg on sarjas siiani säilinud. Nende operaatorid ning produktsioonitiim suudab joonistada valmis niivõrd ilusaid visuaale, et see on lausa hingemattev. See ei too mind aga selle sarjani enam tagasi. Sellest jääb vajaka. BBC teeb ka niisama ilusaid loodusfilme, ma tahan sellest "Top Gearist" midagi muud.
Ma ei näinud ka siirast rikkuse rõõmu, mida varem. Sest lisaks kõigele varemmainitule oli "Top Geari" oluline tegur ka näidata elu, mida keegi meist vaestest televaatajatest kunagi ei saavuta. Enamik meist ei istu kunagi La Ferrari rooli ega kihuta mööda kiirteid Bugattiga. Jeremy Clarkson aga elas seda elu igapäevaselt, ta reaalsus oli enamike meie unistus. Uued saatejuhid olid aga nagu lihtsalt õnnelikud televaatajad, kellele sai ka korraks osaks see elu. Nad ei vedanud seda rolli välja. Ehk ka see osa "Top Geari" fenomenist ebaõnnestus.
Põhimõtteliselt ongi nüüd tegu lihtsalt BBC järgmise loodussaatega, mida juhivad Chris Evans ja Matt LeBlanc. Pisut rohkem näidatakse mingil põhjusel autosid. Aga tegelikult on mul autodest üsna ükskõik. Ja David Attenborough on ikka kõvasti parem loodussaatejuht kui nemad. Kõigis punktides ebaõnnestumine? Ilmselt küll.