Malvius: "Viiuldaja katusel" lugu mõjub aktuaalselt ka täna ({{commentsTotal}})

Lavastaja Georg Malvius toob üle 27 aasta taas rahvusooper Estonia lavale muusikali "Viiuldaja katusel".

1990. aastate poliitiliste sündmuste taustal võttis publik toonase lavastuse eriti soojalt vastu. Lavastaja sõnul mõjub lugu aktuaalselt ka tänases päevas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pagulus on väga tõsine teema kogu maailmas, paljudes riikides on inimesed sunnitud sõja või vaesuse tõttu oma kodudest lahkuma. Tevje perekonna lugu võib korduda tänapäeval nii Somaalias, Süürias kui ka mõnes Euroopa riigis," rääkis Malvius.

"Inimlikul tasandil on see lugu inimesest, kes tahab vaikselt ja rahulikult ja leplikult oma elu ära elada, aga teised inimesed, saatus või jumal /.../ heidab teele igasuguseid katsumusi ja see väike inimene püüab seal sees oma asjadega, tunnetega hakkama saada," kirjeldas Golde osatäitja Evelin Võigemast lugu.

Jüri Krjukovi jälgedes astub piimamees Tevjena üles Mait Malmsten. Ka tema jaoks on kõige suurem pingutus jääda vee peale väärikas lauljate seltskonnas.

"Ma ju ei ole igapäevaselt laulumees ja sellega just leiba ei teeni. Selles seltskonnas, kus sellega leiba teenitakse, igapäevaselt tegeletakse ja seda väga hästi osatakse, kuidagi vee peale jääda on minu jaoks väljakutse," rääkis Malmsten.

Lavastuse dirigendid on Jüri Alperten, Kaspar Mänd ja Lauri Sirp ning kunstnik Georg Malviuse pikaajaline koostööpartner Ellen Cairns Šotimaalt. Peaosades on sel korral Mait Malmsten, Evelin Võigemast ja Liina Vahtrik.

Toimetaja: Merili Nael



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: