Tristan Priimägi andis ülevaate neljast uuest mängufilmist
Filmikriitik Tristan Priimägi andis täna televaatajatele ülevaate neljast uuest mängufilmist, millest mõned pole veel meie kinodesse jõudnud.
"Lõpetamine" režissöör Cristian Mungiu
"Film saab alguse sellest, et ühte abituriendist tüdrukut rünnatakse kooli ees päise päeva ajal. Küll midagi tõsist ei juhtu, aga selle tüdruku isal tuleb Rumeenia väikelinnas hakata tegelema sellega, et ikkagi eksam saaks tehtud ja tüdruk saaks minna Inglismaale õppima. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult äärmiselt keeruline psühholoogiline draama sellest, kuidas see isa peab hakkama astuma samme, mida ta muidu ei teeks. See vana hea nõukogudelik süsteem tuleb uuesti meile silme ette. Mungiu väidab seda, et Rumeenia on tänaseni seal paigas oma arengult, kus kehtib onupojapoliitika, altkäemaksud, äravalitud klassi omavahelised teened. Süsteemiväliselt toimib mingisugune teine taustamaailm. Väga lahedalt on ta teinud seda, et keeruline on poolt võtta. Ühest hetkest see iseotsustamine ju muutub korruptiivseks. See on minu meelest hästi peenelt tehtud film, realismi võtmes, nagu rumeenlastel kombeks on. Loomuliku valgusega, suhteliselt hüpliku montaažiga, kahe jalaga maas, tõelise Rumeenia lugu."
"Neoondeemon" režissöör Nicolas Winding Refn
"See on minu meelest puhas formalism, nagu üks suur muusikavideo on terve see film. See on sisulises plaanis täiesti tühi, aga see tühjus on taotluslik. See ongi õõnes film õõnsast alast ehk moetööstusest. See on visuaalses mõttes ikkagi väga veenev film ja selline, mis võib hakata tööle hiljem. Terve see film on üks suur irooniline kommentaar, aga minu meelest see iroonia vahendina väga ei kanna filminduses. Ta peab olema vürtsitatud millegi muuga, aga seda midagi muud jääb seal filmis natuke väheks."
"Kurja kutsumine" režissöör James Wan
"Tal on omadus hästi mõnusalt mängida sellega, mis jääb meie vaateulatusest välljapoole. Kaadripiiride taha, pimedatesse nurkadesse, nurga taha. Ta kogu aeg viitab sellele maailmale, mida me ei näe ja sa ise kogu aeg tajud, et sul on silmaklapid peas. Meie maailmast lähmegi läbi niimoodi, et me näeme realismi, seda maailma, mis me arvame normaalseks. Kui me laseme need klapid natukene laiali, võib-olla siis me hakkame nägema kõike seda, mis meie enda tõelilsuse kaadriservade taga toimub. Siis hakkab sealt peale tulema mingisugune teine maailm, mis tahab murda meie maailma sisse ja mitte just päris heade soovidega."
"Saint Amour" režissöörid Gustave de Kerven ja Benoit Delépine
"Belglaste film, Prantsusmaal tehtud. Kaks väga lahedat tüüpi, kes on musti kömöödiaid teinud. See on nõrgem, sest see on kõige normaalsem film, mis nad teinud on, kõige vaatajasõbralikum, mulle selline asi ei meeldi. Road-movie elus tee kaotanud meestest, kes siis ühe veinituuri ajal üritavad enda elujärge kuidagi üles korjata, mis neil on kaotsi läinud, omavahelisi suhteid ära klaarida."
Toimetaja: Madis Laur