Heino Kivihall tähistab juubelit näituse ja raamatuga
Heino Kivihalli esitleb esmaspäeval, 20. juunil kell 17 Vabaduse galeriis ülevaatetrükist "Kalligraafia".
"Kalligraafia" on antud välja kirjakunstnik Heino Kivihalli juubelinäituse "Scriptum" raames, et anda põhjalikum sissevaade kirjakunstniku loomingusse.
Esitluse juhatab sisse Heino Kivihalli õpilane ja kolleeg, Tallinna kalligraafia kooli õpetaja Tatiana Iakovleva, kes tutvustab ja õpetab keha kalligraafilist liikumist. Seda võiks nimetada õhukalligraafiaks, mis valmistab ette kirjutaja keha täpsete joonte kandmiseks paberile.
Esitlusele järgneb kohtumine kunstnik Heino Kivihalliga, kes räägib lähemalt neljast õilsa nimese printsiibist; oma teest, kuidas ta nendeni jõudis, oma loomingust ja laiemalt kirjakunstist.
Heino Kivihall on ligi viisteist aastat sisuliselt olnud Tallinna linnakalligraaf: ta töötas Tallinna puhkeparkide direktsiooni dekooriateljees ja kujundas enamiku linna manuaalsetest auaadressidest. Ta on kujundanud laulupeo rongkäike, teinud muuseumide ekspositsioonidele kirjakujundusi (Haapsalu, Kassari, teatri- ja muusikamuuseum, Tammsaare muuseum, Kitzbergi muuseum jt). Ta on täitnud ka presidendi kantselei tellimusi.
Kunstihariduse omandas Heino Kivihall Tartu kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1959 – 1961, kalligraafiaalase ettevalmistuse sai ta Villu Tootsi kirjakunstikoolis 1969 – 1972. Kivihall õpetab kirjakunsti ka ise: 1981. aastast tänaseni Tallinna rahvaülikooli juures oma stuudios, varem ka kunstiakadeemias, Kankaanpää kunstikoolis Soomes jm.
1981. aastal pälvis Heino Kivihall Eesti Kunstnike Liidu preemia kalligraafialoomingu eest ja 2000. aastal Kuldraamatu autasu "Scripta manent II" näitusel.
Oma 75. sünnipäeva näitust Vabaduse galeriis alustab kunstnik ülla inimese nelja printsiibiga, nagu tagasivaataval väljapanekul igati kohane. Need printsiibid, mida ta nüüd kirjakunstis läbi mängib, on talle endale olnud elujuhisteks. Suurendatud ja originaalsuuruses digitrükkide kõrval on originaalina eraldi eksponeeritud ülla inimese printsiipidest kunstnikule kõige olulisem – enesevalitsemine.
Kuna 2016. aasta on rahvusvaheline Shakespeare’i aasta, on väljas ka kaks kunstniku kujundatud Shakespeare’i sonetti – V ja XIX, viimane on omakorda pühendatud Eesti kalligraafia ühele suurkujule Paul Reeveerele. Sonettide kõrval on vaadata veel kolm inglise kirjandusklassiku teostest inspireeritud lehte.
Kõige uuemad, tänavu valminud Kivihalli tööd on aga inspireeritud Eesti luuletajate tekstidest. Väljas on autorid, kelle luuletused on kunstnikule pakkunud ehedaid elamusi või kellega on tal olnud ka isiklik kokkupuude. Nii on näiteks Minni Nurme ja Paul Haavaoksa luuletuse põhjal valminud kalligraafilise lehe taga humoorikas isiklik lugu. Eraldi on tõstetud välja Jüri Üdi, Heino Kivihalli on inspireerinud Üdi luuletuste traagiline alatoon, mida ta on omakorda tõlgendanud mitte ainult kirjakunsti, vaid visuaalsete kujundite ning eelkõige värvi abil (must, punane, käsitsi kuldamine).
Näituse esimeses ruumis on eksponeeritud kalligraafialaud ehk a-skriptoorium, kus iga külastaja saab ise unustusse vajuma kippuvat kirjakunstioskust harjutada. Heino Kivihalli juubeliväljapanekut võib vaadata kui kunstniku lugupidamisavaldust eri aegade ja kultuuride mõtlejate, aga ka kauni sõna ja kirja vastu. Kunstnik on veendunud, et kalligraafia peab alati olema loetav.
Heino Kivihalli näitus on lahti 26. juunini.
Toimetaja: Jaanika Valk