Soome-ugri kongressile tekkis protestiv konkurent - avatud kongress ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal toimus Lahtis soome-ugri maailmakongess, millest aga paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaa poliitika tõttu osa võtta ei saanud. Et soomeugrilaste hääl rohkem kuuldav oleks, korraldati paralleelne, avatud soome-ugri kongress.

Alternatiivses rokk-klubis Torvio toimunud avatud kongressi võis tõlgendada ka kui protesti maailmakongressi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks heitis avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode maailmakongresside süsteemile ette, et need mitte ei ühenda soome-ugri rahvaid, vaid tekitavad konflikte, pingeid ning ebaõiglust.

"Väga paljud soome-ugri aktivistid, kellel polegi võimalust pääseda rahva delegatsiooni, nad on väga pettunud," märkis Loode.

Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostuda saaks, läks osa neist ise kohale või võttis kongressiga ühendust Skype teel. Näiteks vesteldi Mordvas elava soome-ugri aktivistiga, kes rääkis kodumaa keelepoliitikast ja sellest, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta mokša keelset haridust koolides.

Loode sõnul on taolisi teemasid kongressil palju, lisaks maailmakongressi süsteemi kriitikale on kõneldud ka vadja keele taaselustamisest. "Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus kedagi ei piirata, kus ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte," märkis ta.

Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kognressi sellisel kujul tasub toetada.

"Kas sellisel kujul on maailmakongressid vajalikud? Kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud? Kas lõpp-kokkuvõttes on soome-ugri rahvastele sellest rohkem kasu või kahju?" esitas Loode mitmeid maailmakongressi saatusele suunatud küsimus.

Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriporgramm.

Järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis. 

Maailmakongress algas sel aastal Lahtis Sibeliuse kontserdimajas Eesti, Soome ja Ungari presidentide kõnedega. Kongressi peateema oli kestlikkus, arutleti keelte ja kultuuride kadumise üle.
Eestist sõitis kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.

VII maailmakongressil oli aga selgelt näha ja tunda Venemaa tugevat sekkumist. Venemaa poliitika kohaselt vähendati sel kongressil oluliselt delegaatie arvu, mis tähendab, et 288 asemel tuli neid kohale 174. Et aga kongressist ikkagi osa võtta, tuli kohale erakordselt palju, lausa 370 vaatlejat. See on aga tekitanud Venemaa julgeolekuteenistusel küsimusi, mis ilmselt viib mitmed vaatlejad kodumaale naastes FSB vaibale.

Fenno-Ugria kodulehel kirjutati aga kongressi eel nii: "Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal on algava kongressi kohta öelnud järgmist: „Enne VII kongressi on mitmedki seadnud kahtluse alla selle tulemuslikkuse ja isegi vajalikkuse. On küsitud, mis kasu on õilsaist deklaratsioonidest, kui soome-ugri rahvaste tegelik olukord sellest ei parane.
Arvan, et eestlastel ja setodel on mõndagi rääkida, kuidas kongressi peateemaks olev kestlik areng on loodav püsiva igapäevase tööga, tihti trotsides ühiskondlikke olusid. Meid kohustab ka see, et nelja aasta pärast koguneb VIII kongress Tartus. Meil on võimalik juba Lahtis näidata, kuidas on võimalik pidada konstruktiivset dialoogi ka erineval arvamusel olevatega.“

Toimetaja: Greete Palmiste



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: