Presidendikandidaadi kultuuriankeet. Marina Kaljurand: mulle jääb alati meelde, kuidas Eha Komissarov vedas mind mööda Moskva urkaid ja mahajäetud tehasehooneid ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Autor/allikas: ERR

ERRi kultuuriportaal koostas pisikesed küsimustikud meie presidendikandiaatidele, et uurida, mil määral mahuvad nende ellu kaunid kunstid ja mis raamatud või filmid on neid mõjutanud. "Kultuur võidab rohkem sõpru ja südameid, kui klassikaline diplomaatia kunagi suudaks," märkis Kaljurand.

Lemmik eesti film läbi aegade?

"1944". Arvasin, et sõjast on nii palju kirjutatud ja filmitud, et enam ei saa millegagi üllatada. Aga eksisin. Film üllatas ja läks hinge - lihtsuse ja keerukusega, kohatise naiivsuse ja sellele järgneva traagikaga. Mul oli au juhatada sisse filmi esilinastus Helsingis 2015. aasta sügisel, nii et vaatasin filmi esimest korda koos soomlastega. Hinge läks ka haudvaikus, mis valitses lõputiitrite ajal ja sellele järgnenud ovatsioonid, mis kestsid ja kestsid ja kestsid. Tundsin kurbust ja uhkust samal ajal.

Viimase aja võimsaim filmielamus maailmakinost?

"Bridge of Spies", 2015, peaosas Tom Hanks. Tõsielusündmustel põhinev lugu USA advokaadist James B. Donovanist, kes kaitses külma sõja ajal nõukogude spiooni Rudolf Abelit ning aitas kaasa USA piloodi F. G. Powersi vahetamisele Abeli vastu. Võib-olla mõjutas alateadvust ka see, et samal aastal, kui film linastus, toimus ka Eestis ühel sillal üks vahetus.

Kirjandus — mis on lemmikžanr?

Mulle meeldib lugeda, on alati meeldinud ja minu parim puhkus on koos raamatuga. Raamatud, mida tahan lugeda, hakkavad talvel kogunema ja virn muudkui kasvab suve lähenedes. Mulle meeldivad elulood, nii kaasaegsete elulood, kellega on kerge samastuda, kui ajaloolised elulood. Lennureisidel loen kriminulle, valin neid enne hoolikalt ja panen lennureisideks kõrvale. Hea kriminulli süžee haarab kaasa ja aeg lendab lennates, mis pika lennureisi puhul ei ole sugugi vähetähtis.

Viis raamatut, mida soovitaksite parimale sõbrale.

Raamatud, mida soovitaksin täna, 20.06.2016 (ei ole pingerida, võib alustada ükskõik millisest).

1. Midagi Eesti klassikast. Tammsaare "Tõde ja õigus" (kõik köited) on praktiliselt möödapääsmatu, et mõista, kes me oleme, miks me oleme, mida me tahame ja miks me arvame, et töö on kõige, isegi armastuse - alus. Kui see on liiga pikk, siis võib asendada "Kevadega".

2. Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella". Soovitan lugeda inglise keeles. Raamat, mida lugesin teismelisena x korda ja mis liigutas inimlikkusega - armastuse ja sõja liiduga. Mõned kohad olid peas ja võisin tsiteerida nagu luuletust. Peaks üle lugema.

3. Ühe USA naisvälisministri memuaarid välisministri ajast - kas Albright, Rice või Clinton - sõbra valikul. Need naised muutsid ajalugu - oma eeskujuga näitasid nad, et kui naine saab olla USA välisminister, siis ta saab olla mistahes ametikohal, ka president. Väga huvitav lugemine Riigidepartemangu (USA välisministeerium) elust, nii palju, kui meile seda paljastatakse, sealhulgas välispoliitika kujundamisest, suhetest teiste asutustega, ka Valge Maja ja Pentagoniga (USA kaitseministeerium) ning inimestevahelistest suhetest. Minu esimene soovitus oleks Hillary Clinton, eriti arvestades tema võimalusi saada USA presidendiks. Loodan, et millalgi ilmuvad ka Eesti naisvälisministri memuaarid.

4. Bulgakov "Meister ja Margarita". Soovitan lugeda vene keeles ja külastada kohti, millest raamatus räägitakse, alustades Patriarhi tiikidega ja lõpetades Varblasemägedega. Olen alati imestanud, kui paljude lemmikraamat see on, sest see lugu on keeruline, täis mõistukõnet, ajaloolisi rännakuid, vihjeid. Ma lugesin mitu korda enne, kui hakkasin aru saama, iga lugemisega järjest rohkem. Moskvas olles püüdsime koos Jaanus Piirsaluga vaadata ära KÕIK "Meister ja Margarita" lavastused. Kokku oli neid viis-kuus, igaüks ülimalt erinev, aga igaüks aitas teost paremini mõista.

5. Katja Ketju "Ööliblikas". Viimane raamat, mida lugesin, lõpetasin nädalavahetusel. Olen läbi lugenud kõik Ketju eesti keeles ilmunud teosed. Palju ajalugu, palju kannatusi, palju vägivalda, ohtralt mõtisklusi, aga ka armastust ja põnevust - kõik langeb oma kohtadele alles viimastel lehekülgedel. Märksõna ongi - keeruline ajalugu. Kuigi lugu on soome naisest, võib see samamoodi olla eesti naise lugu. Lisaks - vaheldus Sofi Oksasele.

Millist kunstinäitust viimati väisasite?

Viimane näitus, mida külastasin, oli Annika Haasi näitus "Meie, mustlased" Berliinis. Kõik tunnevad Annikat suurepärase pressifotograafina, näitusel olnud fotod näitasid Annikat teisest küljest. Ma tean, et näitus on käinud mitmes välisriigis, näiteks ka Soomes ja Ungaris ja igal pool soojalt vastu võetud. Näituse tegi eriliseks ka see, et seda tutvustas kuraator ise - Harry Liivrand. Kahjuks Annika ei olnud siis enam Berliinis.

Eriliselt jäi meelde mõne nädala eest Jüri Arraku ateljee külastamine. Pärast lõputuna näivat treppidest ülesronimist olin kunstniku pühapaigas (loodan, et võin ateljeed nii nimetada?) ja kunstnik ise näitas oma töid, ka pooleliolevaid (loodan, et võisin seda öelda?).

Kes on lemmikkunstnik?

Mul ei ole lemmikkunstnikke. Naudin, kui kunstnik ise või keegi asjatundja selgitab, mida vaadata, mismoodi vaadata ja mida märgata. Mulle jääb alati meelde, kuidas Eha Komissarov vedas mind mööda Moskva urkaid ja mahajäetud tehasehooneid, kus olid ülikaasaegse kunsti väljapanekud ja häppeningid ning selgitas, et haritud inimene peab tundma huvi IGASUGUSE kunsti vastu, mitte ainult selle vastu, mis on väljas Tretjakovi galeriis, MoMAs voi KUMUs. Eha, aitäh!

Millistel muusikafestivalidel või -üritustel teid kohata võiks?

Püüan külastada kõige erinevamaid kontserte ja üritusi, piiranguks on vaba aeg. Mind näeb heategevuskontsertidel ja muusikalide etendustel. Kord aastas luban endale muusikali külastuse Londonis või New Yorgis. Püüan vaadata ära kõik muusikalid Eestis. Praegu ootan huviga "Mamma Mia" esietendust.

Mind nãeb suvistel muusikaüritustel Hiiumaal - kammermuusika festival Homecoming, Hiiu folk, kontserdid Kõpu tuletorni jalamil, kontserdid Hiiumaa kirikutes. Suvi ei ole täiuslik, kui ma ei külasta muusikaüritusi Hiiumaal.

Kas olete kunagi ühe artisti fänn olnud? Kui jah, siis kelle ja miks?

Loen ennast Queeni fänniks ja olen tänulik abikaasa Kallele, et ta tõi Queeni jäädavalt minu ja meie pere ellu. Seepärast oli Queeni kontsert Lauluväljakul kogu me perele unustamatu, kordumatu, erakordne. Loodan, et see ei jää viimaseks Queeni kontserdiks.

Milline eesti teater on teie puhul kindla peale minek?

Ei hakka nimetama ühtegi teatrit. Tegelikult on vastupidi - iga teater ja etendus on kindla peale minek, kui teha eeltööd ja teada, mida oodata.

Milline etendus ja millega jättis teile viimati tugeva elamuse?

Viimase aja suurim elamus on Adolf Šapiro lavastus "Tagasitulek isa juurde" Linnateatris. Mul on ääretult hea meel, et Adolf lavastas jälle üle mitmete aastate. Mul on au tunda Adolf Šapirot isiklikult. Käisin Moskvas neli korda vaatamas tema lavastust "Fahreinheit 451", kus peaosas oli Elmo Nüganen. Tollest ajast olen Adolf Šapiro ja Elmo Nüganeni austaja. Olles elanud Moskvas, kus on üle 250 teatri ja Washingtonis, kus on alla 50 teatri, oskan hinnata Eesti teatreid ja Eesti näitlejaid.

Milline on presidendi roll eesti kultuuris? Mida sooviksite teha eesti kultuuri heaks?

Vabariigi President on meie kultuuriloojatele oluline eestkõneleja. Tema ülesanne on on teha meie kultuuriinimeste hääl kuuldavaks nii meie riigi igapäevaelus, riiklikel tähtsündmustel kui ka rahvusvaheliselt. Presidendina soovin kasutada Eesti kultuuri Eestit tutvustava saadikuna maailmas ning luua läbi väärika esindatuse ja kommunikatsiooni ka uusi võimalusi meie annete ja loomingu paremale levikule. Olen suursaadikuna kogenud, kui edukas võib olla kultuuridiplomaatia - olgu selleks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistav kontsert Moskvas Novaja Operas unustamatu Eri Klasi dirigeerimisel või Arvo Pärdi muusika esitamine Washingtonis Kennedy Keskuses, armastatud Arvo Pärdi juuresviibimisel. Mõlemal juhul võitis kultuur rohkem sõpru ja südameid, kui klassikaline diplomaatia kunagi suudaks. Need tuhanded, kes olid nendel õhtutel kontserdisaalides, ei küsi enam kunagi - mis on Eesti või kus on Eesti.

Samuti sooviksin koostöös meie loomeinimestega aidata Eestil kujuneda veel avatumaks ja sallivamaks. Ma soovin tihedamalt lõimida meie kultuuri ja hariduse eestvedajaid ning luua tihedamaid sidemeid ka loomingu ja ettevõtluse vahele. Eesti kultuur on ja jääb oluliseks osaks haridusest, ka vähemuste haridusest, ka nende haridusest, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Pean oluliseks võrdsete võimaluste loomist kõigile noortele oma loominguliste võimete arendamiseks.

Ning veel laiemalt - usun, et loovuse ning mitmekülgse väljendusvabaduse toetamine ühiskonnas on aluseks Eesti kultuuri kestmisele, õitsengule ja rahvusvahelisele tuntusele ning meie inimeste igakülgsele eneseteostusele.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: