Presidendikandidaadi kultuuriankeet. Eiki Nestor: Zappa ja Vonnegut on paljuski kujundanud mu ellusuhtumise ja maailmavaate
ERRi kultuuriportaal koostas pisikesed küsimustikud meie presidendikandiaatidele, et uurida, mil määral mahuvad nende ellu kaunid kunstid ja mis raamatud või filmid on neid mõjutanud. Iga päev avaldame ühe kandidaadi vastused. "Kultuur saab ja peab olema loomulik," ütles Eiki Nestor. "Nii naerdes kui nuttes. President ei tohi siinkohal segada."
Lemmik eesti film läbi aegade?
Eesti film elab täna oma kõrgaegu. Pea iga uus film on kas suurepärane või siis väga hea. Sellegipoolest ei ole Arvo Kruusemendi "Kevadest" keegi veel kõrgemale hüpanud. See on niivõrd soe ja eestlaslik film, et võttis esimesel korral kõik ja võtab täna ka.
Viimase aja võimsaim filmielamus maailmakinost?
Maailma kinost sain viimatise väärt elamuse Ana Lily Amirpouri "Tüdruk läheb öösel üksi koju" vaadates. Seejuures vast viiendast minutist alates jäin mõtlema, kuidas saab üks Aasiast pärit noor naine teha USA-s niivõrd Aki Kaurismäki moodi filmi! Kino Sõprus on parim!!!
Kõigi aegade võimsam elamus maailmakinost on aga Federico Fellini "Amarcord". Olen täielik Fellini fänn.
Kirjandus — mis on lemmikžanr?
Lugemisharjumus on mul selline, mis ei lase õhtul enne uinumist paarikümne lehe kaupa lugeda. Tean, et see on paljudele meeldiv harjumus, aga mulle meeldib raamat kätte võtta ja lõpuni lugeda. Ehk siis, kui ma sinna sisse kord juba lähen, siis välja ei tule. Absoluutne lemmik on Kurt Vonnegut. Mingis noorepõlves mõtlesin ka ise kirjanikuks saamisele. Peale tema esimese eesti keeles avaldatud raamatu lugemist sain aru, et kõik, mida ma võiks kirjutada, on juba kirjutatud. Kurb, kuid nii see on.
Viis raamatut, mida soovitaksite parimale sõbrale.
1. Kurt Vonnegut, "Tapamaja korpus viis ehk Laste ristisõda"
2. Kurt Vonnegut, "Tšempionide eine"
3. Gabriel Garcia Marquez, "Sada aastat üksildust"
4. Andrus Kivirähk, "Rehepapp"
5. Juhan Liiv, "Vari"
Mulle meeldib loomulik kirjandus. Inimnäoga lugemine.
Millist kunstinäitust viimati väisasite? Kes on lemmikkunstnik?
Viimati käisin vaatamas Kris Lemsalu ja Tiit Pääsukese näitust "Kaunitar ja Koletis" ja väga meeldis. Viimase aja ehedaima elamuse sain aga Ryoji Ikeda Kumu näitusest "supersümmeetria". Oli midagi sellist, mida ma polnud varem kogenud ja peale selle veel ka hullult huvitav.
Lemmikud on kõik Eesti hüperrealistid. Lihtsalt meeldib, midagi pole teha.
Millistel muusikafestivalidel või -üritustel teid kohata võiks?
Mind võib alati kohata sel aastal üheksandat korda toimunud Sõru Jazzil. Ja ka kõigil järgmistel aastatel saab seal mind kohata. Seekord oli mul au ka endal esineda DJ-setiga, mis oli selline melomaani tänu korraldajatele ja muusikutele. Aga mind saab kindlasti kohata paljude artistide esinemistel, keda Anne Erm siia toob. Mind on ka nähtud alternatiivsematel tantsupidudel, rohkem küll muusika mängijana. Ma ei näe mitte kuidagi, et mu poegade ja mu pojapoja muusika kuigi palju erineks muusikast, mida ma ise kuulan.
Kas olete kunagi ühe artisti fänn olnud? Kui jah, siis kelle ja miks?
Olen muidugi andunud Frank Zappa fänn, tänu kellele avastasin lisaks rockile ka jazzi, kaasaegse klassikalise muusika ja palju muud, mida ta kõike kokku ka ei sünteesinud. Uues vabas Eestis olen saanud kuulata kontserdil Zappa poega, George Duke`i, Steve Vai`d, Jean-Luc Ponty`d, aga ka Stingi, rollinguid, Joe Cockerit ja Robert Planti. Ja nüüd läks kindlasti keegi meelest ära ja andku ta mulle andeks.
Zappa ja Vonneguti mõju mulle ei ole piirdunud muusika ja kirjandusega. Ma arvan, et nad on paljuski kujundanud mu ellusuhtumise ja miks ka mitte maailmavaate.
Milline eesti teater on teie puhul kindla peale minek?
Ma reeglina käingi kindla peale teatris. Käiks ehk rohkemgi, kui aega oleks. Aga NO99, Linnateater, Draamateater ja Estonia on lemmikud. Rakverre tõmbab, käin juuli alguses ära, pilet on taskus ja ehk muu elu ei sega. Ja Estoniasse peaks minema, sest viiuldaja on jälle katusel.
Milline etendus ja millega jättis teile viimati tugeva elamuse?
Aga midagi pole teha - head teatrid, kui tahate mu kõigi aegade lemmikut ületada, siis peate olema paremad, kui kunagine Noorsooteatri "Godot'd oodates". See on minu jaoks siiani absoluutne tipp.
Milline on presidendi roll eesti kultuuris? Mida sooviksite teha eesti kultuuri heaks?
Kultuur saab ja peab olema loomulik. Nii naerdes kui nuttes. President ei tohi siinkohal segada. Eesti kultuur on unikaalne, aga seejuures osa maailmakultuurist. Ja seejuures tuleb arvestada, et kõik, mis sündides on kas alternatiivne või ristitakse avangardiks, muutub ühel päeval üldiseks ja enamusele arusaadavaks. Ja siis kõik kordub ikka ja jälle ja uuesti. Ja selles ongi kultuuri võlu. President seejuures ei ole operaator, kirjanik, skulptor, dirigent või näitleja. Ta on ka kultuuriruumis lihtsalt riigipea. Ja ei midagi muud.
Presidendina pühenduksin eelkôige sellele, et kasvava pôlvkonna jaoks oleks kultuur kogu oma kirevuses kôigile huvilistele avatud ja kättesaadav.